Originally published in the English language by HarperCollins Publishers Ltd. under the title Mind Time.
© Michael Chaskalson and Megan Reitz 2018
Tõlkinud Kaja Riikoja
Toimetanud Mari-Epp Tirkkonen
Korrektuuri lugenud Piret Pihlak
Kujundanud Jan Garshnek
Trükitud trükikojas Tallinna Raamatutrükikoda
Infot Äripäeva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee või pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400.
© Äripaev, 2019. Kõik õigused kaitsutud.
ISBN 978-9949-624-60-7 (köites)
ISBN 978-9949-624-61-4 (epub)
Sisukord
LVM
Sissejuhatus
LVM – miks?
KÜMME MINUTIT MEELE AEGA IGA PÄEV MUUDAB SU MEELT
LUBAMINE
VAATLEMINE
METATEADLIKKUS
KÕIGE TÄHTSAM ESIMESES PEATÜKIS
LVMi õppimine
MEELE KUJUNDAMINE
MUUDA OMA MEELT, MUUDA OMA AJU
MEELE AJA HARJUTUSED
KÕIGE TÄHTSAM TEISES PEATÜKIS
LVM ja paremad suhted
SUHTED MÄÄRATLEVAD, KES ME OLEME
LEVINUD SUHTEPROBLEEMID
SUHETE MUUTMINE
LUBAMINE – ROHKEM KAASTUNNET NING ENDA JA TEISTE TUNNUSTAMIST
VAATLEMINE – OMA OLETUSTE MÄRKAMINE JA KONTROLLIMINE
METATEADLIKKUS – SIGNAALIDE VALIMINE
PÜÜA OMA VAJADUSI MÕISTA JA VÄLJENDADA NII, ET TEISED ARU SAAVAD
KÕIGE TÄHTSAM KOLMANDAS PEATÜKIS
LVM ja õnn
LOTOVÕIT
KUST ÕNN TULEB JA KUIDAS SEDA SUURENDADA?
ORAV RATTAS
KAS VASTU VÕTTA VÕI VÄLTIDA?
HÄÄLESTATUD NEGATIIVSELE
NEGATIIVNE-POSITIIVNE: VAHEKORRA MUUTMINE
POSITIIVSEKS MUUTUMINE
POSITIIVSETE KOGEMUSTE OTSIMINE JA NAUTIMINE
KÕIGE TÄHTSAM NELJANDAS PEATÜKIS
LVM ja tõhus töö
TÖÖKOHAREAALSUS
KUI KOGU AEG ON KIIRE
PÜÜA MUUTA OMA ARVAMUST HÕIVATUSEST
KÕIK MUUTUB!
PÜÜA MUUTA OMA ARVAMUST MUUTUSTEST
HEA MULJE JÄTMINE
PÜÜA MUUTA OMA ARVAMUST MULJE JÄTMISEST
KÕIGE TÄHTSAM VIIENDAS PEATÜKIS
LVM ja parem tervis
OLE AKTIIVNE
UNI
TOITUMINE
VANANEMINE
VAIMNE TERVIS – ÄREVUS/DEPRESSIOON
KÕIGE TÄHTSAM KUUENDAS PEATÜKIS
LVM ning töö ja eraelu parem tasakaal
KOGU ÖÖ
MIDA MA TAHAN OMA ELUGA ETTE VÕTTA?
KAS ME VÕIME TÕESTI KÕIKE SAADA?
METATEADLIKKUS – VALIK TÖÖ JA ERAELU PIIRIL
KASVAV SURVE VÄLJASPOOL TÖÖD
PÄÄSTERÕNGAD
LUBAMINE – OLLA „PIISAVALT HEA“
LVM NING TÖÖ JA PEREELU PAREM TASAKAAL
KÕIGE TÄHTSAM SEITSMENDAS PEATÜKIS
LVM rasketel aegadel
KANNATUSE MUUTUMINE
KANNATUSE KAKS VORMI
ÄRA REAGEERI PIMESI, VAID ARUKALT
VASTUPIDAVUSE ARENDAMINE
ROHKEM KUI VASTUPIDAVUS
KÕIGE TÄHTSAM KAHEKSANDAS PEATÜKIS
Algus
Meie uurimistööst
Autoritest
MICHAEL CHASKALSON
MEGAN REITZ
Tänusõnad
Lisamaterjale
Michael
Annette’ile ning Elliele, Chloele, Olliele ja Scarlettile
Megan
Steve’ile, Miale ja Lottiele ning John, Rachel ja Doug Goodge’ile
LVM
Lubamine (ingl allowing)
Vaatlemine (ingl inquiry)
Metateadlikkus (ingl meta-awareness)
Sissejuhatus
Sinu meel on erakordne. Sinu meel. See meel, mis just praegu näeb valgel paberil musti märke ja annab neile vaevata tähenduse. Seesama meel, mis muudab sõna „päikeseloojang“ sujuvalt värvi- ja varjuküllaseks kujutluspildiks. Ilma vähimagi pingutuseta.
See on erakordne. Ja nii imeline.
Meelel, mis tuleb toime selliste hämmastavate saavutustega, on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Kas teadsid näiteks, et sinu aju tillukeses, umbes liivaterasuuruses tükikeses on sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad.1 Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.
Niisiis on meie käsutuses hämmastav võimsus, kuidas me seda aga kasutame?
Peab ütlema, et meelt saaks kasutada palju paremini. Alustame sellest, et umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme me millelegi muule kui hetkel toimuvale.2 Sageli püüame teha mitut asja korraga, näiteks koeraga jalutades pitsat tellida ja Austraalias elava sugulasega skaipida. Hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.3
Lisaks teeb meel mitut asja automaatselt. Kas sirutad hommikul ärgates esimese asjana käe telefoni järele, et veel uimasena voodis lebades meile lugeda? Kas kortsutad pahaselt kulmu, kui keegi liikluses signaali annab, ega kaalugi võimalust, et ta püüdis sulle midagi olulist teatada?
On tõsi, et me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.
Nii on meil küll tohutud võimalused, kuid meelega pole kaasas kasutusjuhendit. Me ei oska meelt kaugeltki täiel määral kasutada, sest oleme saanud vaid mõned algelised juhised.
Igaüks meist on saanud mingit haridust. Oleme õppinud arvutama ja lauseid koostama, võib-olla ka ajalugu, geograafiat, loodusteadusi, tehnikat, keeli või majandust. Me oskame süüa teha ja poes käia, internetti kasutada ja autot juhtida. Me oskame oma tööd ja võime milleski olla väga head. Sellest ometi ei piisa. Me ei oska oma meelt tõhusalt kasutada ega juhtida ning see mõjutab seda, mida tunneme, kuidas teistega läbi saame, mõtleme ning ümbritsevat maailma tunnetame.
Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt,