Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Seppo Zetterberg

target="_blank" rel="nofollow" href="https://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=29858759&lfrom=203296966">купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Kai Laitinen, Suomen silta. Rmt-s Kai Laitinen, Aino Kallaksen maailmaa. Kuusi tutkielmaa Aino Kallaksen vaiheilta. Otava, Helsinki 1978, lk 9–11. Kalevipoeg. Eesti rahva eepos. Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald, soome keelde tõlkinud Kyösti Kettunen. Pilot-kustannus Oy, Hämeenlinna 2005, lk 101.

      2

      Lydia Koidula Tartosta Yrjö Koskisele 9./21.3.1869. Vt ka Yrjö Sakari Yrjö-Koskise arhiiv, mikrokaart VAY 1350, trükituna Oskar Loorits, Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu 1936, lk 101–103.

      3

      Lydia Koidula Tartust Antti Almbergile 12./24.3.1870. Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Trükki toimetanud Aug. Anni. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne ja kirjastus, Tartu 1925, lk 12–13.

      4

      Laitinen 1978, lk 10–16; Irene Mendelin tõlkis 1894 kolmanda luuletuse sellest. Vt Lilli Lilius, Lyydia Koidula. Koti ja yhteiskunta 1894, lk 76–78.

      5

      Friedebert Tuglas, Soome sild. Rmt-s Friedebert Tuglas, Aja Kaja 1914–1919. Teine täiendatud trükk. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1920, lk 88. Tsitaat Laitinen 1978 lk 17–18.

      6

      Laitinen 1978, lk 17–18.

      7

      Vt lähemalt Seppo Zetterberg, Kultuurisillad ja revolutsioonituuled. Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses. Tänapäev, Tallinn 2013, lk 17–24.

      8

      Zetterberg 2013, lk 200–206.

      9

      Zetterberg 2013, lk 238–249.

      10

      Väinö Salminen, Viron kansallisen heräämisen ajoilta. Kreutzwaldin ja Koidulan kirjeenvaihdon johdosta. Aika 10/1911, lk 573.

      11

      Vt lähemalt Zetterberg 2013, lk 250–253 Seppo Zetterberg, Suomi ja Viro 1917–1919. Poliittiset suhteet syksystä 1917 reunavaltiopolitiikan alkuun. Suomen Historiallinen Seura, Helsinki 1977, lk 38–49.

      12

      Tuglas 1920, lk 85–92.

      13

      A. A. Granfelt, „Suomen silta.” Suomalainen Suomi 2/1917, lk 136–137.

      14

      Hindrik Prants, Soome sild. Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul. (Loomingu Raamatukogu 2008, nr 5) SA Kultuurileht, Tallinn 2008, lk 85–86. Esimene trükk: Soome sild. Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul Riikluse mõtte arenemine Soomesugu rahvaste juures. J. Reimani kirjastus, Tallinn 19. Soome sillast pisut teisest vaatenurgast vt Toomas Kiho, Soome silda paugatie. Postimees 11.9.2014.

      15

      E. G. Palmén, Till hundraårsminnet af Johan Philip Palmén 1811–1911. II Lefnadsteckning. Förra delen. Helsingfors 1915, lk 5–10.

1

Kai Laitinen, Suomen silta. Rmt-s Kai Laitinen, Aino Kallaksen maailmaa. Kuusi tutkielmaa Aino Kallaksen vaiheilta. Otava, Helsinki 1978, lk 9–11. Kalevipoeg. Eesti rahva eepos. Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald, soome keelde tõlkinud Kyösti Kettunen. Pilot-kustannus Oy, Hämeenlinna 2005, lk 101.

2

Lydia Koidula Tartosta Yrjö Koskisele 9./21.3.1869. Vt ka Yrjö Sakari Yrjö-Koskise arhiiv, mikrokaart VAY 1350, trükituna Oskar Loorits, Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu 1936, lk 101–103.

3

Lydia Koidula Tartust Antti Almbergile 12./24.3.1870. Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Trükki toimetanud Aug. Anni. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne ja kirjastus, Tartu 1925, lk 12–13.

4

Laitinen 1978, lk 10–16; Irene Mendelin tõlkis 1894 kolmanda luuletuse sellest. Vt Lilli Lilius, Lyydia Koidula. Koti ja yhteiskunta 1894, lk 76–78.

5

Friedebert Tuglas, Soome sild. Rmt-s Friedebert Tuglas, Aja Kaja 1914–1919. Teine täiendatud trükk. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1920, lk 88. Tsitaat Laitinen 1978 lk 17–18.

6

Laitinen 1978, lk 17–18.

7

Vt lähemalt Seppo Zetterberg, Kultuurisillad ja revolutsioonituuled. Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses. Tänapäev, Tallinn 2013, lk 17–24.

8

Zetterberg 2013, lk 200–206.

9

Zetterberg 2013, lk 238–249.

10

Väinö Salminen, Viron kansallisen heräämisen ajoilta. Kreutzwaldin ja Koidulan kirjeenvaihdon johdosta. Aika 10/1911, lk 573.

11

Vt lähemalt Zetterberg 2013, lk 250–253 Seppo Zetterberg, Suomi ja Viro 1917–1919. Poliittiset suhteet syksystä 1917 reunavaltiopolitiikan alkuun. Suomen Historiallinen Seura, Helsinki 1977, lk 38–49.

12

Tuglas 1920, lk 85–92.

13

A. A. Granfelt, „Suomen silta.” Suomalainen Suomi 2/1917, lk 136–137.

14

Hindrik Prants, Soome sild. Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul. (Loomingu Raamatukogu 2008, nr 5) SA Kultuurileht, Tallinn 2008, lk 85–86. Esimene trükk: Soome sild. Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul Riikluse mõtte arenemine Soomesugu rahvaste juures. J. Reimani kirjastus, Tallinn 19. Soome sillast pisut teisest vaatenurgast vt Toomas Kiho, Soome silda paugatie. Postimees 11.9.2014.

15

E. G. Palmén, Till hundraårsminnet af Johan Philip Palmén 1811–1911. II Lefnadsteckning. Förra delen. Helsingfors 1915, lk 5–10.

16

Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile 12.11.1822. KA J. Ph. Palméni arhiiv, mapp 11. Kõik tsiteeritud kirjad on sellest mapist. Tundub, et Joh. Ph. Palmén ja A. J. Wenngren kasutasid oma Eestis dateeritud kirjades kord uut ehk Gregoriuse kalendrit ja siis jälle vana ehk Juliuse kalendrit. Esimest kasutati Soomes, teist Eestis ja mujal Vene keisririigis. Juliuse kalender oli 19. sajandil 12 päeva Gregoriuse kalendrist maas.

17

Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile 12.11.1822; A. J. Wenngren Tallinnast H. J. Palménile 14.11.1822; H. J. Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 12.11.1822; Amalia Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 12.11.1822.

18

Joh. Ph. Palmén Harju-Madise