1
Teine, täiendatud väljaanne 2015.
2
Laherand 2008.
3
Bess et al. 2000.
4
Strömpl et al. 2012.
5
Rootalu et al. 2014.
6
Niglas 2013.
7
Galtung 1967: 15.
8
Eskola [1962] 1981, [1967] 1975.
9
Swedner 1978.
10
Grönfors 1982.
11
Ahlberg 1925: 136.
12
Sellise tõlgenduse võimalikkusest räägib näiteks Eesti Sotsiaalprogrammide Keskuse juhataja Katri Tammekannu väide politseistatistikat käsitlenud uurimuse avalikustamisel: „Paradoksaalselt ei näita koduvägivalla tõttu politseisse pöördunute arvu kiire tõus viimase aasta jooksul mitte peretülide plahvatuslikku kasvu, vaid on hoopis positiivne märk sellest, et karistusseadustiku muutus ja politsei hoolivam suhtumine kannab vilja.“ (Avatud Eesti Fondi pressiteade 24.11.2005)
13
Spector, Kitsuse [1977] 1987.
14
Selle näite najal tuleb samuti ilmsiks, et sotsiaalpoliitikast ja sotsiaalsetest probleemidest rääkides ei jääda tavaliselt „neutraalseteks“: konservatiivse, patriarhaalse peremudeli pooldaja võib pidada perevägivalla kui nähtuse „teadvustamist“ pigem häirivaks. Ta võib leida, et see kahjustab tema silmis olulisi väärtusi (nt perekonnapea autoriteet).
15
Kunstiteoste analüüsi ei käsitleta eraldi, kuna see eeldab üldjuhul ka vastava eriala tundmist.
16
Galtung 1967: 15.
17
Tuntud näited: Orteg
1
Teine, täiendatud väljaanne 2015.
2
Laherand 2008.
3
Bess
4
Strömpl
5
Rootalu
6
Niglas 2013.
7
Galtung 1967: 15.
8
Eskola [1962] 1981, [1967] 1975.
9
Swedner 1978.
10
Grönfors 1982.
11
Ahlberg 1925: 136.
12
Sellise tõlgenduse võimalikkusest räägib näiteks Eesti Sotsiaalprogrammide Keskuse juhataja Katri Tammekannu väide politseistatistikat käsitlenud uurimuse avalikustamisel: „Paradoksaalselt ei näita koduvägivalla tõttu politseisse pöördunute arvu kiire tõus viimase aasta jooksul mitte peretülide plahvatuslikku kasvu, vaid on hoopis positiivne märk sellest, et karistusseadustiku muutus ja politsei hoolivam suhtumine kannab vilja.“ (Avatud Eesti Fondi pressiteade 24.11.2005)
13
Spector, Kitsuse [1977] 1987.
14
Selle näite najal tuleb samuti ilmsiks, et sotsiaalpoliitikast ja sotsiaalsetest probleemidest rääkides ei jääda tavaliselt „neutraalseteks“: konservatiivse, patriarhaalse peremudeli pooldaja võib pidada perevägivalla kui nähtuse „teadvustamist“ pigem häirivaks. Ta võib leida, et see kahjustab tema silmis olulisi väärtusi (nt perekonnapea autoriteet).
15
Kunstiteoste analüüsi ei käsitleta eraldi, kuna see eeldab üldjuhul ka vastava eriala tundmist.
16
Galtung 1967: 15.
17
Tuntud näited: Ortega y Gasset [1930] 2002, Giddens 1999, Castells 2010.
18
Tooding 2015, Laherand 2008.
19
Käärik 2013: 18–19, Guilhamou 2006.
20
„Soziologie […] soll heißen: eine Wissenschaft, welche soziales Handeln deutend verstehen und dadurch in seinem Ablauf und seinen Wirkungen ursächlich erklären will.“ (Weber [1921] 1984: 19)
21
„La première règle et la plus fondamentale est de considerer les faits sociaux comme des choses.“ (Durkheim [1894] 2002: 24)
22
Berger, Luckmann 1967: 30.
23
Sõna „asotsiaalne“ tähendab „mittesotsiaalset“ – seega mitte kodutut, töötut, ühiskonnast väljatõugatut vms, nagu seda sõna on ajakirjanduses kasutatud nõukogude ajal ja praegugi kasutatakse. Minu arvates on selline sõnakasutus juurutatud eesmärgiga näidata mitmesuguseid probleeme (töötus, kodutus) ainult üksikisiku probleemidena, mille tekkimise eest ei pea vastutama need, kes omavad ühiskonnas võimu. Sotsiaalteadlane peab kirjutades pidevalt säilitama teadlikkuse sellest, et ühiskonna kirjeldamisel kasutatavad sõnad (nt „tööandja“ tööjõu ostja kohta – vt Israel 1973: 167; töö tegijat nimetatakse selle võtjaks) toetuvad tihtipeale sellisele ideoloogilise tagapõhjale, millega ta ise nõus ei pruugi olla.
24
Vt Abercrombie
25
Vrd Abercrombie
26
Schütz 1964: 122–127.
27
Vt Neisser 1976: 179–182.
28
29
Habermas 1968: 244.
30
Miks on sõna tüveks itaaliakeelne, mitte ladina- või prantsuskeelne sõna – alterism, ootrism? – Johan Asplundi (1991: 24) tähelepanek.
31
Brante 1983: 382.
32
Sõnal „positiivne“ on niisiis kaks suuresti lahknevat tähendust! Seekord pole positiivse vastandiks negatiivne, vaid miski, milles pole kindlust.
33
Brante 1983: 382–383.
34
Beck 2000.