Ajuvaba aju. Mis teie peas tegelikult toimub. Dean Burnett

65(11), lk 1032–1035.

      4

      Ja see suhe pole samuti sugugi üksnes ühepoolne. Aju ei mõjuta mitte üksnes seda, millist toitu me sööme; tundub, et tarbitav toit mõjutab (või mõjutas) omakorda märkimisväärselt aju tööd [R. Wrangham, Catching Fire: How Cooking Made Us Human, Basic Books, 2009]. On andmeid, mis lubavad arvata, et küpsetamise võimaluse avastamine laskis inimesel ühtäkki toidust palju enam kosutust saada. Ehk komistas mõni esimestest inimestest ja pillas oma mammutilihakäntsaka ühisesse lõkkesse. Sihikindel eellane leidis võib-olla toika ja õngitses lihatüki tulest välja, avastades seejärel, et liha on nüüd äkki hoopis maitsvam ja isuäratavam. Toortoidu kuumtöötlemine muudab selle söömise ja seedimise lihtsamaks. Selles olevad pikad ja tihedad molekulid lagundatakse või denatureeritakse, misjärel hammastel, maol ja soolestikul on lihtsam toidust rohkem toitaineid kätte saada. Väidetavalt tõi see endaga kaasa aju palju kiirema arengu. Keha ressursside seisukohast on inimaju äärmiselt nõudlik elund, kuid toidu küpsetamine võimaldas meil selle vajadusi rahuldada. Aju kiirem areng tähendas omakorda seda, et saime targemaks ja suutsime välja mõelda paremaid jahipidamis- ja maaviljelusviise, hakkasime tegelema põllumajandusega jne. Toit andis meile suurema aju ja suurem aju omakorda rohkem toitu, moodustades sõna otseses mõttes sisendi.

      5

      Two Shakes-a-Day Diet Plan – Lose weight and keep it off, http://www.nutritionexpress.com/article+index/diet+weight+loss/diet+plans+tips/showarticle.aspx?id=1904 (seisuga september 2015).

      6

      M. Mosley, The second brain in our stomachs, http://www.bbc.co.uk/news/health-18779997 (seisuga september 2015).

<

1

S. B. Chapman et al., Shorter term aerobic exercise improves brain, cognition, and cardiovascular fitness in aging’, Frontiers in Aging Neuroscience, 2013, 5. kd.

2

V. Dietz, Spinal cord pattern generators for locomotion, Clinical Neurophysiology, 2003, 114(8), lk 1379–1389.

3

S. M. Ebenholtz, M. M. Cohen ja B. J. Linder, The possible role of nystagmus in motion sickness: A hypothesis, Aviation, Space, and Environmental Medicine, 1994, 65(11), lk 1032–1035.

4

Ja see suhe pole samuti sugugi üksnes ühepoolne. Aju ei mõjuta mitte üksnes seda, millist toitu me sööme; tundub, et tarbitav toit mõjutab (või mõjutas) omakorda märkimisväärselt aju tööd [R. Wrangham, Catching Fire: How Cooking Made Us Human, Basic Books, 2009]. On andmeid, mis lubavad arvata, et küpsetamise võimaluse avastamine laskis inimesel ühtäkki toidust palju enam kosutust saada. Ehk komistas mõni esimestest inimestest ja pillas oma mammutilihakäntsaka ühisesse lõkkesse. Sihikindel eellane leidis võib-olla toika ja õngitses lihatüki tulest välja, avastades seejärel, et liha on nüüd äkki hoopis maitsvam ja isuäratavam. Toortoidu kuumtöötlemine muudab selle söömise ja seedimise lihtsamaks. Selles olevad pikad ja tihedad molekulid lagundatakse või denatureeritakse, misjärel hammastel, maol ja soolestikul on lihtsam toidust rohkem toitaineid kätte saada. Väidetavalt tõi see endaga kaasa aju palju kiirema arengu. Keha ressursside seisukohast on inimaju äärmiselt nõudlik elund, kuid toidu küpsetamine võimaldas meil selle vajadusi rahuldada. Aju kiirem areng tähendas omakorda seda, et saime targemaks ja suutsime välja mõelda paremaid jahipidamis- ja maaviljelusviise, hakkasime tegelema põllumajandusega jne. Toit andis meile suurema aju ja suurem aju omakorda rohkem toitu, moodustades sõna otseses mõttes sisendi.

5

Two Shakes-a-Day Diet Plan – Lose weight and keep it off, http://www.nutritionexpress.com/article+index/diet+weight+loss/diet+plans+tips/showarticle.aspx?id=1904 (seisuga september 2015).

6

M. Mosley, The second brain in our stomachs, http://www.bbc.co.uk/news/health-18779997 (seisuga september 2015).

7

A. D. Milner ja M. A. Goodale, The Visual Brain in Action, Oxford University Press, (Oxford Psychology Series no. 27), 1995.

8

R. M. Weiler, Olfaction and taste, Journal of Health Education, 1999, 30(1), lk 52–53.

9

T. C. Adam ja E. S. Epel, Stress, eating and the reward system, Physiology & Behavior, 2007, 91(4), lk 449–458.

10

S. Iwanir et al., The microarchitecture of C. elegans behavior during lethargus: Homeostatic bout dynamics, a typical body posture, and regulation by a central neuron, Sleep, 2013, 36(3), lk 385.

11

A. Rechtschaffen et al., Physiological correlates of prolonged sleep deprivation in rats, Science, 1983, 221(4606), lk 182–184.

12

G. Tononi ja C. Cirelli, Perchance to prune, Scientific American, 2013, 309(2), lk 34–39.

13

N. Gujar et al., Sleep deprivation amplifies reactivity of brain reward networks, biasing the appraisal of positive emotional experiences, Journal of Neuroscience, 2011, 31(12), lk 4466–4474.

14

J. M. Siegel, Sleep viewed as a state of adaptive inactivity, Nature Reviews Neuroscience, 2009, 10(10), lk 747–753.

15

C. M. Worthman ja M. K. Melby, Toward a comparative developmental ecology of human sleep, teoses M. A. Carskadon (toim.), Adolescent Sleep Patterns, Cambridge University Press, 2002, lk 69–117.

16

N. Cowan, The Magical mystery four: How is working memory capasity limited, and why? Current Directions in Psychological Science, 2010, 19(1): lk 51–7

17

J. S. Nicolis ja I. Tsuda, Chaotic dynamics of information processing: The ”magic number seven plus-minus two” revisited, Bulletin of Mathematical Biology, 1985, 47(3), lk 343–365.

18

ingl k chunking – tlk

19

P. J. Burtis, Capacity increase and chunking in the development of short-term memory, Journal of Experimental Child Psychology, 1982, 34(3), lk 387–413.

20

C. E. Curtis ja M. D’Esposito, Persistent activity in the prefrontal cortex during working memory, Trends in Cognitive Sciences, 2003, 7(9), lk 415–423.

21

E. R. Kandel ja C. Pittenger, The past, the future and the biology of memory storage, Philosophical Transactions of the Royal Society of London B: Biological Sciences, 1999, 354(1392), lk 2027–2052.

22

D. R. Godden ja A.D. Baddeley, Context-dependent memory in two natural environments: On land and underwater, British Journal of Psychology, 1975, 66(3), lk 325–331.

23

R. Blair, Facial expressions, their communicatory functions and neurocognitive substrates, Philosophical Transactions of the Royal Society B: Biological Sciences, 2003, 358(1431), lk 561–572.