Nicole'i kaks elu. Sarah Rosten

ja tunnetades oma tähtsust, astus pisut eemale, et jälgida Anna Poke’i reaktsiooni.

      Reaktsioon järgnes otsekohe. Kohe, kui ta peegli juurde jõudis ja oma kaelal kivide sädelust nägi.

      Ohjeldamatud emotsioonid murdsid end välja.

      Anna keerutas paar korda koha peal ringi, hoides kahe käega kividest, nagu kartes, et need laiali lendavad. Ta vingus mõnust, seejärel viskus tormakalt Markile kaela. Emotsioonid keesid üle. Ta suudles mehe põski, laupa, huuli, kõike…

      Anna oli õnnelik.

      Mark oli endaga rahul.

      “Sulle meeldib,” sõnas ta rahulolevalt.

      Ta nägi, et kingitus oli meelepärane, kuid tahtis kuulata ülistusi enda aadressil.

      “Vaimustav! Mulle ei ole kunagi keegi sellist kingitust teinud!” sõnas naine, kui oli pisut rahunenud. Hurmavalt naeratades lõi ta lahti oma siidist hommikumantli hõlmad ja kudrutas paljulubavalt:

      “Olen sulle valmis ka tütre sünnitama.”

      Marki vaateväljas oli vapustav vaatepilt. Ta tardus, unustades aja ja koha. Ta unustas oma poja. Ta unustas kõik. Praegu nägi ta ainult seda kaunite kumerustega naisekeha.

      Keha, mis janunes armastuse järele.

      Keha, mis oli valmis kinkima armastust.

      Kutsuv. Tundlik. Himur.

      Mattvalge lõõmav prink rind erutatud nibudega köitis tema häbitut pilku.