Seda, mida jagada, on rohkem vaid seal, kus tehakse rohkem tööd. Saksamaal kestab kooliskäimine kaua ning vanemad eelistavad jääda pigem pensionile, mille tõttu Saksamaa heaolu jääb allapoole USA, Šveitsi või Hollandi oma. Viimastel aastakümnetel lühendatud tööajad on Saksamaa teinud vaesemaks kui see tegelikult olema peaks.
Lisaks kogu majanduses tehtud töötundide arvule määrab heaolu arengut ka tootlikkus. On selge, et Saksamaal kahaneb edaspidi nii rahvaarv kui ka töötava elanikkonna osatähtsus. Seda leevendaks see, kui tööviljakus samaväärselt kasvaks.
Allikas: Eurostat; USA www.census.govwww.census.gov.
Saksamaal on tööviljakuse kasv juba mitu aastat aeglustunud, kusjuures see trend sõltub konjunktuuriga seotud kõikumistest. Kahjuks on enamiku tööviljakuse uuringute vaatlusperioodid liiga lühikesed, nii et neis ei ole võimalik eristada eritegureid trenditoimest. Tootlikkuse arengut tulevikus ei saa niikuinii täpselt ennustada. Sellises olukorras aga võib kergesti langeda soovunelmate ohvriks. Pisut on selline tunne ka Saksamaa valitsuse II rahanduse jätkusuutlikkuse aruande puhul.27 Selle eesmärk on analüüsida edasise demograafilise arengu mõju riigi rahandusele.
Saksamaa valitsuse 2008. aasta aruande põhijäreldus on, et elanikkonna edasise vähenemise mõju majandusele saab tasakaalustada kiirema majanduskasvuga. Kui tööjõus osaleva elanikkonna suurus väheneb, saab majanduskasvu kiirendada vaid suurema tööviljakusega.Vastavad analüüsid ja arvutused tegi ifo instituut28, mitte valitsus.29 Instituut – ning seega ka valitsuse aruanne – näeb tööviljakuse kasvuna 1,4–1,6 % aastas (ebasoodne stsenaarium) kuni 1,7–1,8 % aastas (soodne stsenaarium).
Joonis 2.1. Tööviljakuse areng Saksamaal
Autori arvutused; allikas: Statistisches Bundesamt: „Volkswirtschaftliche Gesamtrechnungen 2009. Fachserie 18, Reihe 1.5: Inlandsproduktberechnung“, Wiesbaden 2010. Aasta keskmine areng vahemikus 1971 kuni 1991 (Lääne-Saksamaa) ja 1992 kuni 2007 (kogu Saksamaa), tulevikuprognoosi aluseks on võimalikud trendid.
Oma sõnul tuletas ifo instituut tööviljakuse prognoosid „aastate 1991–2004 keskmiste“ „lihtsa ekstrapoleerimise“ teel.30 See vaatlusperiood on üle aastakümnete ulatuva prognoosi jaoks ilmselgelt liiga lühike. Seejuures jääb arvesse võtmata nii tööviljakuse pikaajaline struktuurne vähenemine kui ka selle negatiivne areng vaatlusperioodi enda jooksul.
Berliini rahandusministeeriumis analüüsiti tööviljakuse arengut Saksamaal põhjalikumalt ning jõuti sellisele tulemusele: tööviljakuse kasv ühe tunni kohta läheneb pikas perspektiivis asümptootiliselt 1 %-le aastas (joonis 2.1 lk 47). See järeldus on ka teoreetiliselt tähendusrikas, kuna edaspidi tugevnevad kaks tegurit, mis võivad tööviljakust vähendada:
1. Tarbimine nihkub aegamööda toodetelt isiklikele teenustele. Sellega tööviljakuse kasv aeglustub, kuna selles vallas on kasvuks vähe reservi.
2. Töötava elanikkonna kasvava keskmise vanuse tõttu nihkub raskuskese vanuserühmadele, kes on innovaatilistes või füüsiliselt rasketes töödes vähem võimekad. Ka see võib tööviljakuse kasvu pidurdada.
Valitsuse jätkusuutlikkusaruandes tööviljakuse arengu kohta tehtud prognoosid ei pea minu arvates paika. Küll aga saab täpselt välja arvutada selle, mida tähendab aruandes kasutatud eelduste väike muutmine pikas perspektiivis majanduse, rahanduse ja demograafilise arengu jaoks:
– Positiivse variandi T+ korral tõuseb sündimuskordaja praeguselt 1,4-lt 1,6-le, rändesaldo on 200 000 aastas ning tööviljakus kasvab mõõdukalt.
– Ettevaatlikuma variandi T- korral jääb sündimuskordaja püsima praeguse 1,4 juures, rändesaldo on 100 000 aastas ning tööviljakus langeb pisut.
– Erinevus mõlema variandi vahel on drastiline: variandi T+ korral on SKP 2050. aastal 30 % kõrgem kui ettevaatliku variandi T- puhul. Riigivõlg langeb positiivse variandi puhul 2050. aastaks 20 %-ni SKP-st, ettevaatliku variandi korral kasvab ta aga 120 %-ni.
Jättes kõrvale asjaolu, et mõlema variandi puhul on tööviljakuse arengu kohta tehtud liiga optimistlikud eeldused, näitab soovmõtlemisest vaba vaatlus, et eeldus, et sündimuskordaja tõuseb 1,4-lt 1,6-le, on liiga optimistlik, sest 2008. ja 2009. aasta sündimusnäitajad on kustutanud vahepeal tärganud lootuse suunamuutusele. Paistab, et vanemapalk tekitas ennetava efekti. Lisaks võib küll olla, et tulevikus on rändesaldo 200 000 aastas. Kuid see tähendaks sisserändajaid, kelle tööviljakus jääb olemasoleva tööjõu omale selgelt alla, sest Ida-Euroopast saabuvad rändevood muutuvad sealse langeva sündimuse ning majandusliku järelejõudmise tõttu lähitulevikus olematuks. Indiast ja Kaug-Idast suuri rändevooga oodata ei ole, sest seal toimub kiire industrialiseerimine ning heaolu kasv. Nii jääbki vaid sisseränne Aafrikast ning Lähis- ja Kesk-Idast, mis on problemaatiline ning millest siin lähemalt juttu teen. Sellist arengut silmas pidades tulebki ilmselt eeldada väiksemat sisserännet. Mu enda prognoosi aluseks on Saksamaa Statistikaameti 11. rahvastikuprognoosi andmed, mis põhinevad 2005. aasta tegelikel näitajatel (vt tabel A lk 384), ning järgmised eeldused:
– Tööviljakuse kasv töötunni kohta kulgeb vastavalt Berliini liidumaa valitsuse arvutatud pikaajalisele trendile ning jääb järgmistel aastatel asümptootiliselt püsima keskmiselt 1,25 % juures aastas (tabel B lk 384).
– Sündimuskordaja jääb püsima 1,4 juures, mis tähendab, et iga järgnev põlvkond on eelmisest 30 % väiksem.
– Iga-aastane sisseränne on 50 000.
– 20- kuni 50-aastaste meeste tööhõive jääb praeguse 80 % tasemele ja 50- kuni 65-aastaste meeste oma tõuseb aegamööda tänaselt 64 %-lt 70 %-ni. 20- kuni 50-aastaste naiste tööhõive tõuseb praeguselt 75 %-lt 78 %-ni ning 50- kuni 65-aastaste naiste oma praeguselt 60 %-lt 65 %-ni (tabel C lk 384).
Minu arvates on need eeldused mõõdukalt optimistlikud, aga soovmõtlemisest suhteliselt vabad. Suurimat riski kätkevad tööviljakuse ja kasvu eeldused. Nimelt eeldatakse, et suuremad majanduslikud krahhid, mis on põhimõtteliselt vältimatud, ikka ja jälle tasa tehakse. Kas see nii ka järgneva 40 aasta jooksul olema saab, seda me ei tea, sest me ei tea veel 2007.–2009. aasta finantskriisi pikaajalisi tagajärgi. Me ei tea ka seda, kuidas mõjutavad maailmamajandust pikas perspektiivis kliimamuutused või Aafrikas ning islamimaailmas toimuvad rahutused.
Majanduskasv
– Kui lähtuda sellest, et 2005. aasta reaalse SKP indeks = 100, tõuseb see näitaja 2025. aastaks 112,8-ni, langeb seejärel 2035. aastaks 109,6-ni ning jääb seejärel 2050. aastani samal tasemel püsima (tabel D lk 386).
– Reaalne SK Pelaniku kohta kasvab 2005.–2050. aastal 0,7 %; kumulatiivselt teeb see perioodi