Kui hinged Maast eemalduvad, tajuvad nad enda ümber üha säravamat valgust. Mõned näevad lühiajaliselt hallikat pimedust ja tunnetavad mingi tunneli või värava läbimist. Nende kahe nähtuse vahelised erinevused sõltuvad hinge liikumiskiirusest, mis omakorda on seotud tajuga. Hinged tunnevad oma teejuhtide tõmmet, mis võib olla kas õrn või jõuline, olenevalt hinge küpsusest ja suutlikkusest taluda kiireid muutusi. Oma lahkumise esimestel etappidel on iga hinge ümber “udused pilved”, peagi aga kõik selgineb ning nad näevad kaugemale. See on hetk, mil tavaline hing märkab enda poole liikuvat viirastuslikku energiakogumit. See võib olla mõni sugulashing – võib-olla koguni kaks –, kuid sagedamini on tegemist teejuhiga. Kui meile tuleb vastu abikaasa või sõber, kes on lahkunud meist varem, on lähedal ka teejuht, et ta saaks üleminekuprotsessi juhtida. Kõigi nende aastate jooksul, mil ma olen oma uurimistööd teinud, pole ma kordagi kohanud inimest, kellele oleks vastu tulnud mõni tähtis religioosne tegelane, näiteks Jeesus või Buddha. Ometi on suurte maiste õpetajate armastav olemus meile määratud isiklikes teejuhtides.
Aja jooksul orienteeruvad hinged taas ümber paigale, mida nad nimetavad koduks, nende maisus teiseneb. Nad ei ole enam meie mõistes inimesed oma eriomaste emotsioonide, tujude ja füüsilise välimusega. Näiteks ei tunne nad leina oma hiljutise füüsilise surma pärast, nagu tunnevad nende lähedased. Meie hing on see, mis teeb meist Maa peal inimesed, kuid ilma kehata ei ole me enam homo sapiens’id. Hing on nii ülev, et seda pole võimalik kirjeldada. Kaldun pidama hinge mõistuslikuks valgusenergia vormiks. Vahetult pärast surma hakkavad hinged tajuma end teistsugusena, sest neid ei koorma enam ajalik, aju ja kesknärvisüsteemiga keha. Mõnel hingel võtab kohanemine rohkem aega kui teisel.
Hinge energia on võimeline sarnaselt hologrammiga jagunema identseteks osadeks. Hing võib elada paralleelelusid erinevates kehades, kuid see pole just tavaline. Kõik hinged on võimelised kahesuseks ja nii jääb osa meie valgusenergiast alati maha vaimuilma. Seepärast on sul võimalik näha oma ema, kes on elust vaimuilma tagasi pöördunud, isegi juhul, kui ta on kolmekümne Maa aasta eest surnud ja uuesti kehastunud.
Koos teejuhtidega veedetavad suunistamisperioodid, mis leiavad aset enne grupiga ühinemist, on erinevate hingede ja sama hinge erinevate elude puhul erineva pikkusega. See on vaikne mõtisklusperiood, mil meil on võimalus vabaneda äsja lõppenud eluga seotud pingetest. Suunistamine kujutab endast esmast küsitlust, mille käigus selgepilgulised armastavad õpetajad-teejuhid meid leebelt uurivad.
See kohtumine võib olla pikk või lühike sõltuvalt sellest, mida me oleme teinud või tegemata jätnud seoses oma elulepinguga. Vaadatakse läbi ka erilised karmaga seotud teemad, kuigi neid arutatakse hiljem väga detailselt hingegrupis. Mõne hinge tagasipöörduvat energiat ei saadeta kohe tagasi tema hingegrupi juurde. Need on hinged, keda nende füüsiline keha on saastanud ja kes on pannud toime halbu tegusid. Erinevus seisneb selles, kas oled toiminud valesti, tahtmata kellelegi haiget teha, või oli sinu pahategu ette kavatsetud. Teistele tehtud halva taset ulakusest pahatahtlikkuseni hinnatakse hoolikalt.
Hinged, kes on liitunud halvaga, viiakse erilistesse keskustesse, mida osa kliente nimetab “intensiivraviüksusteks”. Mulle on räägitud, et seal muundatakse nende energiat, et muuta see taas terviklikuks. Olenevalt üleastumise iseloomust võivad need hinged üsna kiiresti Maa peale tagasi pöörduda. Väga võimalik, et nad valivad järgmiseks elu teiste inimeste pahategude ohvrina. Kui aga nende teod olid pikaajalised ja eriti julmad paljude elude suhtes, osutab see väärale käitumismudelile. Niisugused hinged võivad viibida kaua vaimse eksistentsi üksilduses, võib-olla kauemgi kui tuhat maist aastat. Vaimuilma põhiprintsiibiks on, et väärteod, olgu need sooritatud ettekavatsetult või kogemata, on hingel vaja tulevases elus mingil moel heastada. Seda ei peeta karistuseks ega isegi patukahetsuseks, vaid võimaluseks karmaliselt areneda. Hingede jaoks ei eksisteeri põrgut, vahest ehk ainult Maa peal.
Mõni elu on nii raske, et hing tuleb koju väga väsinuna. Hoolimata energia uuendamise protsessist, millega teevad teejuhid algust, ühendades sissepääsu juures oma energia meie omaga, võib meie energiavool olla siiski ammendunud. Niisugusel juhul on vaja pigem puhkust ja üksiolemist kui pidutsemist. Tõesti, paljud hinged, kes soovivad enne oma grupiga ühinemist puhata, saavad selle võimaluse. Meie hingegrupid võivad olla käratsevalt lustakad või vaoshoitud, kuid nad arvestavad sellega, mis me oleme oma kehastumise ajal läbi teinud. Iga grupp tervitab sõprade tagasitulekut omal moel sügava armastuse ja seltsimehelikkusega.
Kojutulek on rõõmus vahepala, eriti pärast sellist füüsilist elu, mil meil ei ole olnud rohkeid karmalisi kontakte oma lähedaste sugulashingedega. Paljud minu kliendid räägivad, et nende naastes tervitatakse neid kallistuste, naeru ja naljaga, mis on minu arvates vägagi iseloomulik elule vaimuilmas. Eriti tundeküllased grupid, kes on kavandanud hinge tagasipöördumise puhuks suuri pidustusi, võivad muu tegevuse katkestada. Üks mu klient rääkis oma vastuvõtust nii:
Pärast minu viimast elu korraldas mu grupp võimsa peo muusika, veini, tantsu ja lauluga. Kõik meenutas klassikalisi Rooma pidustusi: marmorpaleed, toogad ja igasugune eksootiline sisustus, mis pärit meie paljudest koosveedetud eludest muistses maailmas. Melissa (kõige lähedasem sugulashing) ootas mind otse maja sissekäigu juures, ilmutades end vanuses, milles ma teda kõige paremini mäletan, ja sama säravana nagu alati.
Hingegrupi suurus kõigub kolmest kahekümne viie liikmeni, tavaliselt on grupis umbes viisteist liiget. Mõnikord tahavad lähedaste gruppide liikmed ühineda. See puudutab sageli just vanemaid hingi, kel on teistes gruppides sõpru, kellega nad on kokku puutunud sadade möödunud elude jooksul. Umbes kümme miljonit USA televaatajat jälgis telesaadet Sightings (Paramount, 1995), mis tutvustas üht osa minu tööst. Need, kes seda saadet elust pärast surma vaatasid, mäletavad ehk minu klienti Colleeni rääkimas meie seansist. Ta kirjeldas, kuidas sattus pärast eelmist elu vaimuilma tagasi pöördudes suurejoonelisele seitsmeteistkümnenda sajandi ballile kogu selle hiilguses. Minu klient nägi sadu inimesi, kes olid tulnud tema tagasipöördumist tähistama. Tema lemmikaeg ja – koht taasloodi sellise toredusega, et Colleen saaks oma uuenemisprotsessi stiilselt alustada.
Seega võib kojujõudmine toimuda kahel viisil. On hingi, kes tervitavad tagasipöörduvat hinge põgusalt väraval ja jätavad ta seejärel teejuhi hoolde, kes aitab tulijal kohaneda. Sagedamini ootab vastuvõtjate seltskond, kuni hing tõepoolest oma hingegrupi juurde tagasi pöördub. See grupp võib olla eraldi mõnes klassiruumis, koguneda templitrepile või istuda aias, samuti võib tagasipöörduv hing kohata paljusid gruppe õppesaalides. Hinged, kes teel oma grupi juurde mööduvad teistest kobaratest, märkavad sageli, kuidas hinged, kellega nad on eelmistes eludes seotud olnud, tõstavad pilgu ja tervitavad nende tagasipöördumist naeratuse või käeviipega.
See, millisena hing oma gruppi näeb, sõltub tema arenguastmest, kuigi mälestused klassiruumist on alati väga eredad. Vaimuilmas sõltub õppekoht hinge arengutasemest. See, et hing on kehastunud Maal alates kiviajast, ei garanteeri veel suuri saavutusi. Oma loengutes mainin sageli klienti, kellel kulus neli tuhat aastat elusid, et jagu saada armukadedusest. Võin öelda, et tänapäeval ei ole ta armukade inimene, kuid ta pole olnud eriti edukas võitluses oma sallimatusega. Mõnel õpilasel kulub teatud õppetükkide omandamiseks rohkem aega, täpselt nagu maistes koolides. Teiselt poolt on aga kõik arenenud hinged vanad nii teadmiste kui ka kogemuste poolest.
Raamatus “Hinge rännak” liigitasin hinged algajateks, keskastmeks ja edasijõudnuteks ning tõin näiteid igast klassist, selgitades, et arenguastmed jagunevad omakorda väga peente nüansside alusel. Üldiselt koosneb hingegrupp enam-vähem samal arengutasemel olevatest olenditest, kuigi igaühel neist on oma tugevad küljed ja nõrkused.