“Saan teada kõik, mida mul on vaja teada.”
“Saan õigel ajal ja õiges järjestuses kõik, mida vajan.”
“Elu pakub rõõmu ja on täis armastust.”
“Ma armastan ise, olen armastust väärt ja mind armastatakse.”
“Olen terve ja energiast tulvil.”
“Mul on edu igal pool.”
“Olen valmis muutuma ja arenema.”
“Minu maailmas on kõik hästi.”
Ma tean, et me ei suuda olla kogu aeg 100 % positiivsed, ja arvestan sellega, et ka mina ei suuda. Kui võimalik, võtan elu kui imelist rõõmupakkuvat kogemust. Usun, et olen kindlustatud. Olen võtnud selle endale seaduseks.
Usun, et saan teada kõik, mida mul on vaja teada, pean ainult silmad ja kõrvad lahti hoidma. Kui mul oli vähk, mõtlesin, et mind saaks aidata arst, kes tegeleb jala refleksidega. Ühel õhtul läksin mingit loengut kuulama. Tavaliselt istun esimeses reas, sest mulle meeldib olla lektori lähedal, sel päeval tundsin aga, et tagumine rida tõmbab. Kui olin istet võtnud, istus minu kõrvale arst, kes tegeles jala refleksidega. Vestluse käigus selgus, et ta teeb isegi koduvisiite. Ma ei pidanud arsti otsima, ta tuli ise minu juurde.
Samuti usun, et saan kõik vajaliku õigel ajal õiges kohas. Kui mul läheb elus midagi viltu, hakkan kohe mõtlema: “Kõik on hästi, kõik on korras, ma tean, et kõik on hästi. See on õppetükk, järjekordne kogemus, ma saan sellega hakkama. Selles on minu jaoks midagi head. Kõik on hästi. Hinga rahulikult. Kõik on korras.” Püüan end rahustada, et suudaksin ratsionaalselt toimuva üle järele mõelda, ja loomulikult analüüsin kõike. See võib küll aega võtta, kuid sageli lõpevad katastroofilised sündmused hästi või selgub, et need pole sugugi nii kohutavad kui algul paistis.
Kõnelen endaga positiivselt hommikul, päeval ja õhtul. Olen pärit armastavast südamest, armastan ennast ja teisi nii palju kui võimalik. Minu armastus avardub pidevalt. Täna suudan teha rohkem kui kuus kuud või aasta tagasi. Tean, et aasta jooksul on mu teadvus ja süda palju avaramaks muutunud ja et ma arenen edasi. Tean, et kõik, mida ma enda kohta usun, saab tõeks, seepärast otsustan uskuda suurepäraseid asju. Oli aeg, mil ma seda ei teinud, seega olen edasi arenenud – ja ma töötan ka edaspidi endaga.
Mul on usku ka meditatsioonidesse. Meditatsioon tähendab minu jaoks seda, et me istume maha ja katkestame oma sisedialoogi nii pikaks ajaks, et võime kuulda enese sisemist tarkust. Mediteerides sulen ma tavaliselt silmad, hingan sügavalt sisse ja küsin: “Mida mul on vaja teada saada?” Istun ja kuulatan. Mõnikord küsin: “Mida ma sellest pean õppima?” või “Milline õppetükk selles kogemuses peitub?” Vahel arvame, et peame oma elus kõik ära korraldama, aga võib-olla tuleks toimuvast lihtsalt midagi õppima.
Kui meditatsioonidega alustasin, olid mul esimesel kolmel nädalal tugevad peavalud. Meditatsioon oli mulle täiesti võõras, vastu kogu minu senisele sisemisele programmile. Lõpuks harjusin ja peavalud kadusid vähehaaval.
Kui sul kerkib meditatsiooni ajal pidevalt üles tohutu hulk negatiivset, võib see tähendada, et sel kõigel on vajadus esile tulla ning sinu rahunedes hakkab see pinnale tõusma. Jälgi lihtsalt, kuidas kõik negatiivne vabaneb. Ära püüa sellega võidelda. Lase sel voolata nii kaua kui vaja.
Kui sa meditatsiooni ajal magama jääd, on kõik hästi. Lase kehal teha seda, mis vaja, aja jooksul tekib tasakaal.
Negatiivsete tõekspidamiste ümberprogrammeerimine on väga mõjuv. Hea variant selleks on lindistada omaenda häält, mis lausub jaatusi. Pane see lint magama minnes mängima. Sellest on suur kasu, sest sa kuulad oma häält. Veelgi mõjuvam oleks, kui su ema hääl räägiks sulle, kui tore sa oled ja kuidas ta sind armastab. Kui sul on lint olemas, lõdvesta enne ümberprogrammeerimise alustamist keha. Mõnele meeldib lõdvestumist alustada varvastest ja liikuda pealaeni, pingutades ja lõdvestades vaheldumisi lihaseid. Seda tehes vabasta pinged. Lase emotsioonid vabaks. Ole avatud ja vastuvõtlik. Mida lõdvestunum sa oled, seda kergem on saada uut informatsiooni. Pea meeles, et sa vastutad alati ja et sa oled alati kaitstud.
Hea on kuulata salvestisi või lugeda eneseteadvusest raamatuid ning samas öelda jaatusi. Aga mida sa teed ülejäänud kakskümmend kolm tundi ja kolmkümmend minutit ööpäevast? See tegelikult just loebki. Ka see loeb, kui sa istud ja mediteerid ning siis kargad püsti ja tormad tööle ja karjud kellegi peale. Mediteerimine ja jaatused on suurepärased vahendid, aga ka kogu ülejäänud aeg on oluline.
Suhtu kahtlustesse kui sõbralikku meeldetuletusse
Inimesed küsivad minult sageli, kas nad ütlevad oma jaatusi õigesti ja kas need üldse toimivad. Mulle meeldib mõelda kahtlustest veidi teistmoodi kui sina neist võib-olla mõtled. Usun, et alateadvus asub meie kehas päikesepõimiku piirkonnas, kus sa hoiad neid sisimaid tundeid. Kui juhtub midagi ootamatut, tekivad sul selles piirkonnas tugevad aistingud. See ongi koht, kus sa kõike vastu võtad ja säilitad.
Lapsest peale on kõik saadud sõnumid – kõik meie teod, kogemused, ütlused – läinud päikesepõimiku piirkonda süstematiseerimiskabinetti. Mulle meeldib mõelda, et seal töötavad tillukesed toimetajad, kes meie mõtteid ja kogemusi süstematiseerivad. Paljudel meist on avatud toimikud pealdistega Ma pole küllalt tubli, Ma ei saa sellega iial hakkama, Ma teen seda valesti. Me oleme lausa mattunud selliste sõnumite alla. Siis aga ütleme korraga jaatuse: “Ma olen suurepärane inimene ja armastan ennast.” Toimetaja võtab sõnumi vastu ja ütleb: “No mis see nüüd on??? Kuhu see tuleb panna? Ma pole sellist varem näinud!”
Seejärel kutsub toimetaja välja Kahtluse: “Kahtlus! Tule õige siia ja vaata.” Kahtlus võtab sõnumi ja küsib Teadvuselt: “Mida see tähendab? Sa oled alati öelnud neid teisi asju.” Teadvuse tasandil võime reageerida kahte moodi. Me võime öelda: “Jah, sul on õigus, ma olen lausa kohutav. Ma pole üldse hea inimene. Ma vabandan. See pole õige sõnum.” Ning pöörduda tagasi vana juurde. Aga me võime ka Kahtlusele vastata: “Need teised on vanad sõnumid. Mul pole neid enam vaja. See siin on uus.” Ütle Kahtlusele, et ta avaks uue toimiku, sest nüüd hakkab tulema palju selliseid armastussõnumeid. Õpi kahtlust kohtlema sõbrana, mitte vaenlasena, ja täna teda küsitluse eest.
Pole oluline, mida sa siin ilmas teed. Pole oluline, kas sa oled panga president või nõudepesija, koduperenaine või madrus. Sinu sees on tarkus, mis on ühenduses universaalse tõega. Kui oled valmis vaatama endasse ja esitama lihtsa küsimuse: “Mida see kogemus tahab mulle õpetada?” ning kuulama, saad ka vastuse. Enamik meist tormab ringi, etendades seebiooperit või draamat, mida nimetab seda oma eluks, kuulmata midagi.
Ära anna oma jõudu ära teiste inimeste ettekujutusele õigest ja valest. Neil on meie üle võim ainult siis, kui me anname oma jõu neile. Terved inimgrupid annavad oma jõu ära teistele. Nii on paljudes kultuurides. Meie kultuuris annavad naised oma jõu meestele. Nad ütlevad: “Minu mees ei luba mul …” Muidugi annad sa nii oma jõu ära. Kui sa nii arvad, paned ennast karpi kinni ega saa ilma teise inimese loata midagi teha. Mida avatum sa oled, seda rohkem õpid, seda rohkem võid areneda ja muutuda.
Üks naine tunnistas kord mulle, et ta muutus pärast abiellumist väga ebakindlaks, sest teda oli just selles laadis kasvatatud. Võttis aastaid, enne kui ta aru sai, et tema hoiak surus teda nurka. Ta süüdistas kõiki – meest ja selle sugulasi – oma probleemides. Lõpuks nad lahutasid, kuid naine süüdistas meest ikka paljudes asjades, mis tema elus hästi polnud. Käitumismudelite ümberõppimiseks ja oma jõu tagasi saamiseks kulus kümme aastat. Tagantjärele sai ta aru, et tema ise oli vastutav selle eest, et ta polnud välja astunud ja oma õiguste eest seisnud – mitte tema mees ja sugulased. Nemad ainult kajastasid seda, mida naine sisimas tundis – jõuetust.
Ära anna oma jõudu ära ka selle põhjal, mida loed. Mäletan, kuidas lugesin