Muidugi on olemas Advokaate, kes ei sobi ühessegi kirjeldatud kategooriasse, ja ükski Advokaat ei ole määratud oma kategooriasse igaveseks jääma. Hobiadvokaadidest, kes on saanud maigu suhu kogukonnas aktiivselt tegutsedes, saab hiljem sageli mõnele organisatsioonile või üritusele pühendunud Advokaat. Samamoodi võib Emotsionaalne Advokaat väsida ühest rühmast teise kargamisest, otsides seltskondlikke sidemeid, ning valida põhitegevuseks ühe asja ja ennast sellega siduda.
Advokaadid kohtavad paljusid väljakutseid, sest see arhetüüp on geneetiliselt programmeeritud ära tundma, mis vajab maailmas muutmist. Nad tegelevad sellega, mis on ühiskonnas valesti, mis vajab parandamist, mida võiks paremini teha, ja nendega, kes saavad haiget. Ühiskonna varjuküljed moodustavad üsna pika nimekirja, millele enamik inimesi ei taha mõeldagi. Ent Advokaadina on sul sisemine kirg parandada asju, mis on valesti. Su elu eesmärk on teha ühiskond paremaks ja inimlikumaks. See kirg on su parim külg, ent nagu kõigi heade külgedega, tuleb seda realiseerida oskuslikult, või see muutub halvimaks küljeks. Kirg koos tarkuse, ande ja suure lootusega loob tavaliselt võitmatu hingealkeemia. Ent et olla hea Advokaat, pead suhtuma realistlikult inimhinge ja ühiskonna teadvusesse, kui püüad asju parandada. Püüd muuta maailm utoopiliseks ideaalmaailmaks on sama kasutu eesmärk kui ujuda üle Atlandi ookeani Euroopasse. Mitte et sa ei peaks üldse ujuma, lihtsalt sa ei tohiks kõike ujumisele panustada, sest see on määratud läbikukkumisele. Samamoodi kui otsustad teha ühiskonnas muutusi, on oluline, et eesmärgid oleksid realistlikud. Ära vali eesmärki, mis võtab sinult viimase või teeb sind vihaseks, kui sa ei suuda seda saavutada.
Advokaadid peavad väga hästi tundma oma tugevaid ja nõrku külgi, et osata seada realistlikke eesmärke ja õigesti otsustada, kuhu investeerida oma aega ja energiat ning kuhu mitte. Kui sul selles osas selgus puudub, siis riskid isegi Hobiadvokaadina sellega, et tunned end lõpuks pettunu ja kasutuna. Veel hullem, sind võib mõni üritus enda poole tõmmata su viha või ravimata haavade tõttu. Ühineda emade rühmaga, kes võitlevad joobes autojuhtimise vastu, võib tunduda õige ja isegi emotsionaalses mõttes tervendav, ent kui sa ei suuda oma isiklikke huve rühma huvidega võrreldes tagaplaanile jätta, siis leiab su valu tee, kuidas end väljendada – ilmselt passiiv-agressiivselt –, mis ei tule kasuks ei sulle ega üritusele. Alati on tark uurida, kas sul on tõmme teatud eesmärgi poole asja enda pärast või seetõttu, et see on seotud su südamevalu või lõpetamata asjadega.
Advokaatide rühmad ei ole toetusrühmad. Seega, et olla Advokaadina efektiivne, pead kasutama oma mõistust otsustamaks, milliseid asju on sinu annete ja puudustega kõige sobivam teha. Mitte su viha ei aita inimesi, vaid su visioon ja innukus.
Kahjuks ei saa maailmas kunagi otsa probleemid ja kriisid, mis vajavad lahendamist, ja inimesed, kes vajavad abi. Perspektiiv on tohutu. Meil on piinav tunne – mida ma teha saaksin? Kui vaatame, kuidas Rooma põleb, ja meil on vaid veetass käes, siis loogiline vastus oleks: „Joo ja jookse, sest kõik on kadunud.” Ent me ei vaata, kuidas Rooma põleb, ja loogika pole meie parim sõber, kui küsimus on selles, kas sekkuda või mitte. Võime endale rääkida, et väikesed jõupingutused ei maksa midagi, kui neid võrrelda suurte väljakutsetega. Ajalugu räägib meile aga teist juttu. See on tulvil väikesi tegusid, millel on suured tulemused, ja ühe inimese vapper vastupanu on muutnud maailma. Meenutagem Rosa Parksi, afroameeriklast, kes keeldus andmast bussis istet valgele inimesele. „Ma olin väsinud järele andmast,” selgitas ta hiljem. Selle väikese, kuid kartmatu teoga, mis andis tõuke kodanikuõiguste liikumisele, väljendas Parks täiuslikult Advokaadi arhetüübi tuuma.
Advokaadile on mingil kujul osavõtt ühiskondlikust tegevusest vältimatu. Sul pole vaja maailma põlema süüdata, ehkki paljud selle arhetüübiga inimesed on sündinud andega just seda teha. Advokaadi õppetund on aktsepteerida seda, et ehkki sa ei saa teha kõike, ei tähenda see, nagu sa ei saaks midagi ette võtta. Juhatagu sind see, mida sa saad teha, ning ära jää pidama selle juurde, mida sa teha ei saa.
Kui inimkonnale antaks vaid üks hea omadus, siis mina valiksin lootuse, sest ehkki kõik head omadused on suurepärased, on lootus kõige olulisem. Elu ilma lootuseta on peaaegu võimatu välja kannatada, ent lootusega on võimalik ka võimatust üle saada. Lootus on Advokaadi arhetüübile ülimalt iseloomulik omadus, sest inimkonna uute radade rajamisele pühendunud inimesed annavad teistele oma tegudega lootust. Advokaadid innustavad teisi inimesi panustama üritustesse, mis on seda väärt või vajalikud selleks, et maailmast saaks parem paik, ning seda tehes suurendavad nad lootust meie südameis ikka ja jälle.
Võidelgu Advokaat inimõiguste eest või töötagu ökoloogilise teadlikkuse tõstmisel või viigu täide jätkusuutlikku äriplaani, fakt on see, et muutuste rattad pöörlevad aeglaselt, eriti kui levitatakse uusi mõtteviise ning kui uus ohustab vana. Kui meil poleks lootust – lootust paremale homsele, lootust, et uued ideed annavad uudseid tulemusi, lootust, et teiste inimeste vajaduste eest hoolitsemine on oluline – mis võiks siis tõelist Advokaati innustada?
Lootus on ainus omadus, mis on toonud inimkonna läbi pimedate aegade. Antiik-Kreeka müüdis ei kuuletunud Pandora käsule ja avas laeka, mille Zeus talle andis, lastes vabaks kogu kurjuse. Ent üks asi jäi laeka põhja – lootus.
Lootus täidab su südame teadmisega, et saad üle rõõmututest aegadest, et kõik raskused saavad kord otsa. Lootus varustab Advokaadi aabitsatõdedega, et iga päev on uus algus ja su elu võib muutuda silmapilgu jooksul. Lootus on see, mis hoiab ülal su usku imedesse, isegi kui sa pole kunagi ühtki kogenud. Pealegi hoiad sa just lootusest ägedalt kinni, kui su lähedane või ka ühiskond vajab tervendamist. Võib-olla ei mõista lootuse võimsat jõudu keegi paremini kui Advokaat, kes jätkab oma tegevust, vaatamata kõigile kaotuse märkidele.
Kõik Advokaadi head kavatsused – ja neid on palju – sisaldavad potentsiaali muutuda negatiivseks. Sest Advokaadid on nii kirglikud ja panustavad isiklikult niivõrd palju sotsiaalsetesse, poliitilistesse või keskkonnaga seotud probleemidesse, et nad on eriti haavatavad ning vajavad tunnustust oma pühendumise eest.
Nagu eelnevalt kirjutasin, on Pühendunud Advokaadile antud raske ülesanne pühenduda elustiilile, mille puhul kõik, mida teed, kannad, sööd, kasutad ja mõtled, peab olema harmoonias rohelise elufilosoofiaga. Olles sellise elustiili Advokaat, pead lugema kõigi toiduainete silte, ostma või kasvatama vaid orgaanilist toitu (või olema näljane, kui sa seda ei leia), sõitma igale poole keskkonnasäästliku auto või jalgrattaga – see nimekiri on lõputult pikk. Selge see, et Advokaat, kes pingutab nii palju „teadvustatud” elustiili nimel, võib mõista hukka neid, kes ei pinguta keskkonnahoiu nimel pooltki nii palju kui tema.
Sedasama võib öelda Pühendunud Inimõiguste Advokaadi kohta või mistahes teise kogu hingest ja südamest pühendunud Advokaadi kohta. Siin peituvad omad riskid, kaasa arvatud tahtmine, et teised suhtuksid su ürituse tähtsusesse sama kirglikult kui sa ise. Vahel inimesed tõrjuvad selliseid teemasid, vahel on su teemad neile võõrad. Selliseid inimesi võib mõjutada