186
Täpsemalt Jarlshofi asula kohta vt James Graham-Campbell & Colleen E. Batey,
187
Püsinud on siiski teisigi nimesid. Hugh Marwick leidis Orkneyl ligikaudu 30 keldi tüvega toponüümi ning Fääride keeleteadlane Jakob Jakobsen arvutas välja, et Orkney kohanimedest peaks 5–10 % olema keldi päritolu. See tähendab küll ühtlasi seda, et üle 90 % on Skandinaavia päritolu. Vt Thomson,
188
See kujutab endast nõndanimetatud Myhre ja jarlkonna hüpoteeside kombinatsiooni, mis on (koos nõndanimetatud genotsiidihüpoteesiga) peamised Põhjasaarte varase viikingiaja tõlgendusviisid. Vt Brink (ed.),
189
Gallum G. Brown,
190
191
Patrick F. Wallace, „The Archaeology of Ireland’s Viking-age towns.” –
192
Patrick F. Wallace, „The Archaeology of Ireland’s Viking-age towns.” –
193
Künka välimust saab taastada ainult XVII–XVIII saj joonistuste järgi, sest hiljem see hävitati. Tingi võidi pidada ka Wexfordi lähedal, kus see jäädvustus Rathmacknee valla kohanimes Ting. Vt Howard B.Clarke, Máire Ni Mahonaigh & Ragnhall Ó Floinn (eds.),
194
Traditsioonilist arvamust, mille kohaselt olid „tumedad” või „mustad” võõramaalased taanlased, arvatavasti Yorkist, ja „heledad” võõramaalased Läänesaarte viikingid, on arvustanud David Dumville, „Old Dubliners and New Dubliners in Ireland and Britain, a Viking Age story.” – S. Duffy (ed),
195
Tuvastamata kuningriik, mis võis endast kujutada viikingite kolooniat Lääne-Šotimaal, kust sooritati 840. aastatel rüüsteretki Šotimaale. Downham,
196
Vt eespool lk 46.
197
Sigfrithil on segadusse ajavalt sama nimi Sihtrici vennaga, kes valitses Dublinit enne teda aastail 881–888.
198
199
Downham,
200
Hüüdnime, mis iiripäraselt kõlab Cenncairech, tuleks tegelikult pigem tõlkida „patuseks peaks” või „süüdlasepeaks”.
201
Vt eespool lk 55.
202
Vt eespool lk 57.
203
See oli nähtavasti üsna hästi korraldatud kaubandus. Verduni kaupmehed olevat taganud pideva Ida-Euroopa orjade voo al-Andalusi orjaturgudele. Vt Richard Fletcher,
204
Sõna
205
Saatkonnast annab ülevaate XIII saj Valencia kirjamees Ibn Dihya. Vt „Whom did al-Ghazal meet?” –
206
Üks selliseid on Leóni X saj hirvesarvest karp.
207
Vt Sara María Pons-Sanz, „The Basque County and the Vikings during the ninth century.” –
208
Seda nimetati kreeka tuleks, kuna seda kasutas Bütsantsi sõjavägi. Araablased omandasid võibolla selle valmistamise saladuse kokkupuutumise järel tundmatu relvaga Vahemere idaosas. Venemaal ja Mustal merel tegutsevad viikingid tundsid ainet kahtlemata paremini (vt tagapool lk 170).
209
Vt Hugh Kennedy,
210
Arvestamata küll asjaolu, et IX saj keskpaiga Roomas leidus vaid murdosa sellest rikkusest, mida kohtas seda 410. a rüüstanud goot Alarich. Impeeriumi kõrgajal I saj oli seal elanud üle miljoni inimese, IX saj kõigest ligikaudu 30 000.
211
Vt F. Donald Logan.
212
See võis olla tänapäeva Luni Liguurias, kuigi juba langobardide kuninga Liutprandi ajaks (712–744) oli see mandunud pigem külaks ning vaevalt võisid seda Roomaks pidada isegi kõige kolklikumad viikingid.
213
Iiri kroonik Duald Mac Firbis kirjutas hiljem, et „pärast seda, kui põhjalased olid toonud suure hulga vangidest moorlasi endaga kaasa Iirimaale […] kaua leidus Iirimaal neid siniseid mehi.” Vt Neil Price, „The Vikings in Spain, North Africa and the Mediterranean.” – Brink (ed.),
214
Levinumate arusaamade järgi oli Sigerich ehk Sigtryg siiski Gnupa poeg. Küll oli nähtavasti teisest suguvõsast Hardegon, kelle taanipärasem nimi kõlab Hardeknud; Taani kuningate loendites peetakse teda ühtlasi Knud I-ks.
215
Kantavate nutiseadmete traadita suhtlemise meetod Bluetooth on saanud tõepoolest nime Jellingi dünastia suurima esindaja järgi ning selle üle kogu maailma tuntud sümbol koosneb ruunikirjas tähtedest H ja B. Ilmselt valiti nimi ja sümbol seepärast, et nagu Harald ühendas taanlased, nii ühendab Bluetooth arvutid ühtsesse võrku. Ühel varasemal Bluetoothi populariseerival plakatil oli isegi Jellingi kivilt võetud stiliseeritud Haraldi kujutis, kes hoiab ühes käes sülearvutit ja teises mobiiltelefoni.
216
Toona Skandinaavias kasutusel olnud noorema futharki märkides. Vt tagapool lk 85.
217
Nende nimed olid Hored, Liafdag ja Reginbrand. G. Turville-Petre,
218
Ülevaadet viikingite traditsioonilisest usust vt tagapool lk 89.
219
Kirik ise ehitati 1125. a paiku ja kaunistused on pärit XIII saj algusest.
220
Alcuin of York,
221
Vt lk 80.
222
Neid veel mitteteaduslikke väljakaevamisi ei korraldatud õigupoolest mitte soovist teada saada, mis kääpas peitub, vaid seepärast, et kaev, mille Jellingi elanikud olid selle tippu rajanud, kuivas ära ning külaelanikud lootsid sügav