Viljar Loor. Tiit Lääne. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Tiit Lääne
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Биографии и Мемуары
Год издания: 2011
isbn: 9789949912650
Скачать книгу
NSV

      4. Ukraina NSV

      5. Leningrad

      6. Eesti NSV (Peet Raig, Peeter Sepp, Henn Karits, Peeter Pebekov, Madis Mõõk, Viljar Loor, Uno Tiit, Avo Tasane, Peeter Kais, Anti Penu, Tõnu Jago, Kalle Kukk)

      “Kolmas geim (Loor, Pebekov, Raig, Karits, Kukk, Mõõk) – 11:15. Aeg lähenes juba keskööle, publiku read AKSK spordipalee tribüünidel jäid järjest hõredamaks. Nüüd järsku Eesti meeskond plahvatas – 12:3 (!).Leningradlased ei suutnudki toibuda, kuigi meie meeskonna hoog lõpupoole rauges, 15:7 ja kokku 2:2.”

Ajaleht Edasi N Liidu V rahvaste spartakiaadist, august 1971

      “Seekord üllatasin vist kõiki. Esialgu kasutas treener mind ainult vahetusmängijana. Siis aga pani ta mind äkki täiesti ootamatult põhikuuikusse just kõige otsustavamas kohtumises leningradlastega. Püüdsin muidugi kõigest hingest. Mäng oli äärmiselt pingeline ning kujunes viiegeimiliseks. Loomulikult väsisin kohutavalt ära. Me kaotasime, kuid mina olin meeletult õnnelik, et mind, 10. klassi poissi oli niivõrd usaldatud.”

Viljar Loor, ajakiri Noorus, november 1979

      “Et Viljar Loor ja Avo Tasane äsja Barcelonas lõppenud juunioride EM-võistlustel võrkpallis NSV Liidu koondise koosseisus kontinendi meistriks tulid, see on vabariigi spordihuvilistele juba teada.”

Spordileht, september 1971

      “Septembri esimesel poolel Barcelonas toimunud järjekordsetel meistrivõistlustel kuulusid Nõukogudemaa juunioride esindusse koguni kaks TSIK-i kasvandikku: praegu Tallinna Pedagoogilise Instituudi II kursusel õppiv Avo Tasane ja spordiinternaatkooli abiturient Viljar Loor.”

Ajakiri Kehakultuur, oktoober 1971

      “Üleliidulistel meistrivõistlustel ei mängi enam Henn Karits ja Peet Raig. Raig on nüüd Dünamo meeskonna treener ja mängib tulevikus ainult oma uue spordiühingu eest. Nende kohad täidavad värsked juunioride EM-võistluste kuldmedalimehed Avo Tasane ja Viljar Loor.”

Õhtuleht, oktoober 1971

      “Viljar Loor ei mänginud Riias kaasa õpingute tõttu. Arusaamatuks jääb ainult fakt, et terve novembrikuu vältel võttis Loor Kalevi koondise treeningutest osa vaid kaks korda. Tundub, et tema kaasamängimine Tallinna Spordiinternaatkooli meeskonnas vabariigi karikavõistlustel oli vähemalt küsitav.”

Olev Kajak, Õhtuleht, detsember 1971

      “Üldiselt sai kogu meie koondis Soome ajakirjanduses ja mitmetel kohtumistel rohkesti kiita. Eriti meeldis põhjanaabritele Viljar Loori ja Andres Karu mäng. Esimesele anti eriauhind kui laupäevaste mängude parimale, teisele eriauhind pühapäeval kui parimale sidemängijale.”

Spordileht TSIK-i noortemeeskonna Soome turneest, september 1972

      Maardu Kaleviga esmakordselt kõrgliigas

      “Suurde võrkpalli tõi mind Ivan Dratšov. Ta leiab mängijatega kergesti ühise keele, oskab sisendada usku meeskonna võimetesse. Võrkpalli kõrgema meisterlikkuse kooli tegin läbi Juri Tšesnokovi käe all. Tšesnokov on väga karm treener, kuid seejuures õiglane, oskab meeskonda võistluslikult häälestada ja tunneb võrkpalli tõepoolest peensusteni.”

Viljar Loor, november 1979

      N Liidu meistrivõistlused

      Kõrgliiga 1972

      1. Moskva AKSK

      2. Vorošilovgradi Zvezda

      3. Leningradi Avtomobilist

      4. Rostovi ASK

      5. Odessa Buravestnik

      6. Harkovi Buravestnik

      7. Kiievi Lokomotiiv

      8. Moskva KTK

      …

      11. Maardu Kalev (Peeter Sepp, Peeter Pebekov, Tarvi Uljas, Taivu Uljas, Madis Mõõk, Viljar Loor, Uno Tiit, Avo Tasane, Peeter Kais, Anti Penu, Martin Kraaner, Tõnu Jago, Kalle Kukk)

      “Ilmselt kasuks tuli Loori, hiljem veel Kaisi ja Mõõga mängu saatmine.”

Spordileht Maardu Kalevi mängust N Liidu meistrivõistlustel, jaanuar 1972

      “Populaarsus on spordiga kaasas käinud, koorem see ei ole, vastutus küll. Mitmesugused sportlikud tiitlid on sundinud mind kõike võimalikult hästi tegema.

      Populaarsust ei ole endale eesmärgiks seadnud, kuigi spordis midagi halba sellest polekski. Pigem vastupidi.

      Mida suurem on sportlik auahnus, seda suurem on tahe võita, seda paremaid tulemusi saavutatakse. Võibolla oleksin veelgi kaugemale jõudnud, kui mul oleks rohkem auahnust või populaarsuse taotlust olnud. Praegu on aga põhieesmärk lihtsalt paremini mängida.”

Viljar Loor, ajakiri Noorus, mai 1972

      “Halle. Sotsialismimaade juunioride võrkpalliturniiri finaalis kohtusid Saksa DV ja NSV Liidu meeskond. Põneva mängu võitis Saksa DV 3:2 (8, 9, -12, -6, 15). Saksa DV spordiajaleht Deutsche Sportecho kiidab hõbemedalimeeskonna liikmete Aleksandr Kartušovi, Aleksandr Jermilovi ja Viljar Loori head mängu.”

Spordileht, august 1972

      “Loor nuhtles Soome noori. 198 sentimeetri pikkune tähtmängija Viljar Loor, 18, mängides Kalevi meeskonnas, võimutses nii Soome noortemeeskonna kui TUL-i esinduse üle.”

Helsingin Sanomat, september 1972

      “Rogenbaum ja Loor olid otsekui noored lõvid ja sedaviisi sai seegi geim ilusasti lõpetatud 15:7…

      Loor ja Rogenbaum olid mitme mehe eest väljas. Võib öelda, et nende ründelöögid ja blokimäng aitasid vahest rohkem kui miski muu edukalt eesmärgi poole sammuda.”

Spordileht pärast Eesti noorsookoondise hõbemedaleid N Liidu noorsoomängudel, juuli 1973

      “Temale pole võimatut palli ega lootusetut seisu… Suvel Gorkis, NSV Liidu noorsoomängudel, jäi kuidagi eriliselt meelde selline moment. Olime grusiinlaste vastu kaotusseisus 5:14. Sihukeses situatsioonis enamik võrkpallureid loobub võistlusest. Liiatigi juhtus nii, et viimase punkti mängimisel lendas pall ühe meie poisi käest kaugele, oma 15 m audijoonest eemale.

      Ent Loor läks pallile järele. Tegi pika liblikagi veel, pallile mõistagi alla ei jõudnud ning geim oli kaotatud. Kuid see paistis tühine, kui nägid, kuidas mees võitles.”

Treener Raimund Pundi, ajakiri Noorus, juuni 1976

      N Liidu meistrivõistlused

      Kõrgliiga 1973

      1. Moskva AKSK

      2. Riia Radiotehnikis

      3. Leningradi Avtomobilist

      4. Alma-Ata Dorožnik

      5. Moskva KTK

      6. Odessa TI

      7. Rostovi ASK

      8. Vorošilovgradi Zvezda

      …

      11. Maardu Kalev (Peeter Sepp, Peeter Pebekov, Tarvi Uljas, Viljar Loor, Uno Tiit, Avo Tasane, Peeter Kais, Anti Penu, Martin Kraaner, Tõnu Jago, Arvo Priimägi, Kalle Kukk)1

      “Aeg liigub oma rada. Kalle Kukk ja Peeter Sepp kukkusid nüüd siis juba teist korda II liigasse (tegelikult kõrgliigast välja esiliigasse – toim.). Esimene kord juhtus see 1965. aastal. Kahe kukkumise vahepeal on nad aga NSV Liidu meistriks tulnud. Seda tasub meenutada, kui tahetakse, et tänastest lüüasaamistest võiks leida impulsi uue arengu hüppelaua meisterdamiseks.”

Peeter Kaseoja, Spordileht, mai 1973

      “TPI majandusteaduskonna üliõpilane Viljar Loor tegi ette sisseastumiseksamid ja osa semestrieksameidki, kõik ainult neljadele-viitele. Praegu viibib ta NSV Liidu võrkpallikoondisega Brasiilias, kuhu olevat mõned õpikudki kaasa võtnud. Isegi seal


<p>1</p>

Meeskond langes kaotustega üleminekumängudes Leningradi Dünamo vastu kõrgliigast välja