Sügisel alustab mängimist Tallinna Kalevi meeskonnaga N Liidu esiliigas.
Oktoobris tuleb N Liidu koondisega Euroopa meistriks.
Novembris võidab Tokyos esmakordselt maailma karikaturniiri.
1978
Tuleb N Liidu koondise mängijana Itaalias esmakordselt maailmameistriks.
Detsembris antakse talle teenelise meistersportlase aunimetus.
1979
Märtsis tuleb AKSK meeskonnaga järjekordselt N Liidu meistriks.
Võidab N Liidu koondislasena Pariisis kolmanda Euroopa meistritiitli.
1980
Veebruaris tuleb AKSK-ga taas N Liidu meistriks.
Moskvas kroonitakse 1. augustil olümpiavõitjaks.
1981
Taas N Liidu meister AKSK meeskonnaga.
Septembris tuleb Bulgaarias neljandat korda järjest Euroopa meistriks. Võidab teistkordselt maailma karikaturniiri.
1982
AKSK meeskonnaga tuleb Euroopa meistrite karikavõitjaks.
Aprillis võidab järjekordse N Liidu meistrikulla.
13. oktoobril tuleb Argentiinas teistkordselt maailmameistriks.
Detsembris võidab Moskva AKSK-ga N Liidu karika.
1983
Veebruaris võidab taas Euroopa meistrite karika.
Märtsis tuleb viimast korda AKSK meeskonnaga N Liidu meistriks.
Juunis saavutab N Liidu rahvaste spartakiaadil Moskva meeskonnaga teise koha.
Septembris võidab Berliinis viiendat korda Euroopa meistritiitli.
1984
Hakkab taas mängima Tallinna Kalevi meeskonnas.
1985
Aitab Tallinna Kalevi meeskonna N Liidu kõrgliigasse.
1986
Mängib Tallinna Kaleviga viimast korda N Liidu kõrgliigas.
Lõpetab tegevsportlase karjääri 4. detsembril.
Kõik algas isa õhutusel
“Konkreetseid eeskujusid pole mul olnud, paljudelt olen aga püüdnud üht-teist omaks võtta. Kõigepealt muidugi vanemailt. Muide, ka spordimaailma sattusin tänu vanemaile.
Isa, kes oli kunagi samuti võrkpallur, õhutusel hakkasin juba kümneaastaselt regulaarsete treeningutega pihta. Selles eas ei osanud loomulikult valida, mis minu jaoks õige või vale võiks olla. Nüüd arvan, et isa viis mind võrkpalliplatsile päris õigel ajal. Varem pole nagu mõtet, hiljem võib olla aga juba hilja. Eriti tänapäeval, millal tippsport nihkub nooruse poole.”
“Tulevase maailmameistri Viljar Loori isa Valdur Loor, ise kunagine tuntud võrkpallur, võttis kord oma 10-aastase poja spordisaali kaasa. Loomulikult ei tea me, mida võis käevigastuse tõttu varakult tegevspordist loobunud Valdur Loor tookord mõelda. Vahest lootis ta juba siis salajas, et poeg läheb kord temast kaugemale?”
“Viljar Loori esimene treener oli tartlane Ülo Palk. Tema see oligi, kes õpetas tollele nurgelisele, oma ea kohta pikakasvulisele noorukile kätte võrkpalliaabitsa, avastas Viljar Looris hea võrkpalluri eeldused ja ühtlasi süvendas temas õiget arusaamist spordi olemusest.”
“Spordiinternaatkooli minek oli loogiline käik, kuigi siis see võibolla nii ei tundunud. Pundi käis igatahes mitmeid kordi meil kodus, masseeris isa-ema, et ma ikka Tallinna tuleksin. Ma ise ei tahtnud esialgu vedu võtta. Ka vanemad tahtsid, et oleksin Tartus, läheksin ülikooli. Lõpuks sai Pundi oma tahtmise ja poole õppeaasta pealt läksin TSIK-i.”
“Pundi oskab suurepäraselt organiseerida kollektiivset mängu. Ta paneb ka mitte millestki meeskonna kokku. Õige keskpärastegi võimetega võrkpallurid, kelle mõni teine treener silma pilgutamata ära saadaks, mängivad Pundi juures tehniliselt head võrkpalli.”
“Tublilt mängisid veel pärnulane Ülo Kütt, tartlane Viljar Loor, võrulane Einar Lees.”
“Meeskonda oli tugevdatud kolme mängijaga: need olid Viljar Loor Tartust (treener T. Veski), Kaarel Kõrreveski Tallinna Kalinini rajooni spordikoolist (treener E. Pruel) ja Edgar Kruger Tallinna Kalevi spordikoolist (treener J. Kalamägi). Turniiri parimaks mängijaks tunnistati Viljar Loor.”
“Näiteks Viljar Loor, kelle kõrge löök on igati tasemel. Isegi Kalevis pole praegu ühtegi, kes seda paremini teeks.”
“Viljar Loor – 16-aastane IX kl õpilane. Pikkus 194 sm. Võrkpalluriks sirgus Tartu laste spordikoolis, kus teda treenisid Ülo Palk ja Taavi Veski. Noorte meistrivõistlustel sai kuldmedali esmakordselt.”
“Endine tartlane Viljar Loor (sündinud 1953) on koondise noorim pallur. Kahjuks see talle muidugi ei tule. V. Loor näitas, et mitte ainult aastad ei too mänguküpsust (kuivõrd juunioride juures sellest rääkida saab). Ilmselt sõltub küpsemine tähtsamatest asjadest.
Ei ole midagi kohutavat selles, et juuniorid kõik mängud kaotasid. Võite neilt seekord keegi ei oodanudki. J. Furajev (N Liidu juunioride koondise treener – toim.) seadis nõudmiseks näidata, mida keegi oskab. Ta kinnitas, et A. Tasase ja V. Loori oskused on küllaldased, et garanteerida mõlemale koht meeskonnas ja ilmselt ka põhikoosseisus.”
“Vorošilovgradis algas sotsialismimaade olümpialootuste võistlussarja “Sõprus” võrkpalliturniir. NSV Liidu koondises mängivad sedapuhku ka kaks Tallinna Spordiinternaatkooli noormeest – Avo Tasane ja Viljar Loor.”
“Noored kalevlased ei suutnud mitte kuidagi takistada suurepäraselt mänginud Viljar Loori rünnakuid ja Tartu meeskond võitis 15:5. Kolmas geim oli vahest kõige pingelisem, kuid taas jäi peale Tartu mängijate lõputuna näiv võidutahe – 16:14. Niisiis, 3:0 võit ja vabariigi noortemeistri tiitel Tartusse.”
“Tahaks, et V. Loor kasutaks ründelöögil ära oma kõrget haaret (pikk kasv + võimas hüpe), ründaks kindlalt üle bloki.”
Tee N Liidu juunioride koondisse
“Tallinna Spordiinetnaatkooli meeskonna tugisammasteks on kaks Tartu poissi – R. Rebane ja V. Loor. Mõlemad on arvatud NSV Liidu noortekoondisse. V. Loor isegi NSV Liidu juunioride koondisse.”
“17-aastase Viljar Loori mäng on muutunud veelgi küpsemaks, ründelöögid võimsamaks. Ka pikkust on noorukil juurde tulnud. Praegu on tal kasvu 198 cm. Kuid see polegi peamine. Arvestades noormehe töökust, võime loota, et näeme teda peagi mängimas meie täiskasvanute esindusmeeskonnas.”
“Rõõmustavalt hästi tuli oma ülesannetega toime nooruke Loor. Rünnakul ja blokis oli ta mees omal kohal. Kahju ainult, et ta löögitehnika ebatäiuslikkuse tõttu kaotab ründelöökide sooritamisel need suured eelised, mida talle annab kasv (197 sm) ja hea hüpe (paigalt 95 sm). Praegu tabab Loor palli vahetult võrgu kohal. Käeulatus lubab tal aga palli vastase väljakupoolele maha lüüa üle bloki.”