Neli õde. Helen Rappaport. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Helen Rappaport
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Биографии и Мемуары
Год издания: 2016
isbn: 9789985337462
Скачать книгу
vennapoeg

      Lili Dehn – Julia Dehn, üks Aleksandrale viimastel aastatel kõige lähemaid daame, kellel õukonnas ametlikku positsiooni siiski ei olnud

      Louise – Battenbergi printsess Louise; Aleksandra õe Victoria tütar; hilisem Rootsi kuninganna Louise; OTMA teise astme nõbu

      Madeleine (Magdalina) Zanotti – Aleksandra kõige vanem isiklik toatüdruk, kes tuli temaga Darmstadtist kaasa

      Margaretta Eagar – OTMA guvernant, vabastati ametist 1904 Maria Barjatinskaja – vürstinna

      Maria Barjatinskaja, Aleksandra õuedaam

      Maria Fjodorovna – leskkeisrinna, Nikolai ema; Walesi printsessi, hilisema kuninganna Alexandra õde. Oma peres tuntud ka kui Minny

      Maria Geringer – Aleksandra ülemõuedaam, kes vastutas ehete eest

      Maria Pavlovna – noorem suurvürstinna Maria Pavlovna, Dmitri Pavlovitši õde ja OTMA nõbu

      Maria (Tudels/Toodles) Tutelberg – Aleksandra õuedaam

      Maria Vassiltšikova – Aleksandra õuedaam, kohalt vabastatud 1916

      Maria Višnjakova – OTMA lastetoa teenijanna, hiljem Aleksei lastetoa teenijanna

      Maška – Maria hellitusnimi oma peres

      Meriel Buchanan – Peterburis resideerinud Briti suursaadiku Sir George Buchanani tütar

      Militza – Montenegro printsess Militza; suurvürst Pjotri naine

      Nagornõi – Klementi Nagornõi, Aleksei meremehest djadka

      Nastja/Nastenka – Anastassia hellitusnimi oma peres

      Nastenka (Anastassia) Hendrikova – Aleksandra isiklik õuedaam

      Nikolai (Kolja) Demenkov – Maria lemmikohvitser kaardiväe ekipaažist

      Nikolai Rodionov – Standarti ohvitser, Tatjana lemmiktennisepartner

      Nikolai Sablin – Nikolai Pavlovitš Sablin, Standarti ohvitser ja keiserliku perekonna hea sõber. Ei olnud suguluses Nikolai Vassiljevitš Sabliniga

      Nikolai Vassiljevitš Sablin – Standarti ohvitser, ei olnud suguluses Nikolai Pavlovitš Sabliniga

      Olga Aleksandrovna – suurvürstinna Olga Aleksandrovna, OTMA tädi, Nikolai noorem õde

      Onor – Solms-Hohensolms-Lichi printsess Eleonore, Aleksandra venna Ernie teine naine

      Pankratov – Vassili Pankratov, Tobolskis keiserliku perekonna eest vastutanud komissar; vabastati ametist jaanuaris 1918

      Pavel Voronov – Standarti ohvitser, kellesse Olga 1913. aastal armus

      Philippe – Maître või monsieur Philippe; Nizier Anthelme Philippe, prantsuse „tervendaja” ja müstik

      Pierre Gilliard – õdede šveitslasest prantsuse keele õpetaja

      PVP – Pjotr Vassiljevitš Petrov, õdede vene keele ja kirjanduse õpetaja

      Rita Hitrovo – Margarita Hitrovo, Olga sõbranna ja töökaaslane, tiibhoonehaigla põetaja

      Sandro – suurvürst Aleksandr Mihhailovitš, Ksenia abikaasa

      Saksi-Coburgi hertsoginna – endine Venemaa suurvürstinna Maria Aleksandrovna, samuti Edinburghi hertsoginna

      Serbia printsess Jelena – Joanntšiku naine

      Sergei Melik-Adamov – Tatjana lemmik haiglas

      Sofia Tjuttševa – OTMA õuedaam ja mitteametlik guvernant; vabastati ametist 1912

      Stana – Montenegro printsess Anastassia; Leuchtenburgi hertsogi naine; abiellus 1907. aastal uuesti, suurvürst Nikolaiga

      Suurvürst Georgi – Georgi Aleksandrovitš, Nikolai noorem vend ja kuni oma surmani 1909. aastal tsareevitš

      Suurvürst Konstantin – Konstantin Konstantinovitš, Joanntšiku isa

      Suurvürst Mihhail – Nikolai noorim vend

      Suurvürst Nikolai – Nikolai Nikolajevitš; tsaar Nikolai onu ja kuni 1915. aastani Vene armee ülemjuhataja. Stana teine abikaasa

      Suurvürst Pavel – Pavel Aleksandrovitš, Nikolai onu; Dmitri Pavlovitši ja Maria Pavlovna isa

      Suurvürst Pjotr – Pjotr Nikolajevitš, Militza abikaasa

      Suurvürst Vladimiri abikaasa – vanem Maria Pavlovna, suurvürst Vladimir Aleksandrovitši naine; oma peres tuntud ka nimega Miechen

      Sydney Gibbes (Sig) – OTMA ja hiljem Aleksei inglise keele õpetaja

      Šurik – Aleksandr Švedovi hellitusnimi

      Švõbzig – Anastassia hellitusnimi, mille talle pani tema tädi Olga; samuti tema 1915. aasta mais surnud koera nimi

      Zinaida Tolstaja – OTMA perekonnasõber, nende kirjasõber vangistuse ajal

      Tatištšev – krahv Ilja Tatištšev, keiserliku kaaskonna kindraladjutant; oli koos Nikolaiga Stavkas

      Tatjana Botkina – doktor Botkini tütar, kes oli temaga Tobolskis kaasas

      Thora – Helena Victoria, printsess Helena ja Schleswig-Holsteini printsi Christiani tütar, OTMA teise astme nõbu

      Trina Schneider – Jekaterina Schneider, Aleksandra õpetajanna (lectrice), kes sageli oli OTMA saatjadaamiks

      Tšemodurov – Terenti Tšemodurov, Nikolai toapoiss

      Valentina Tšebotarjova – Olga ja Tatjana haigla vanemõde

      Viktor (Vitja) Zborovski – Anastassia lemmikohvitser tsaari eskordist

      Vladimir (Volodja) Kiknadze – Tatjana lemmikohvitser tiibhoonehaiglas

      Volkov – Aleksei Volkov, Aleksandra toapoiss

      Vürstinna Golitsõna – Maria Golitsõna, Aleksandra ülemõuedaam kuni oma surmani 1910. aastal

      Autori märkus

      Venemaa ajalooga kursis olevad lugejad teavad, et iga autor, kes hakkab tegelema revolutsioonieelse perioodiga, peab kokku puutuma kalendrivahetuse probleemiga: kuni 1918. aasta veebruarini kasutati Venemaal Juliuse kalendrit ning 14. veebruaril hakkas kehtima Gregoriuse kalender, mis oli muus maailmas enamasti juba varem kasutusel. Selguse huvides on kõik Venemaal enne seda kuupäeva toimunud sündmused esitatud vana kalendri järgi, millele Gregoriuse süsteemi järgi tuleks 20. sajandil lisada 13 päeva; kõik sel perioodil Euroopas toimunud ja välispressis või väljaspool Venemaad kirjutatud kirjades kajastuvad sündmused on dateeritud uue kalendri järgi. Seal, kus võiks tekkida segadus, on ära toodud mõlemad kuupäevad või on juurde lisatud vastavalt vkj (vana kalendri järgi) või ukj (uue kalendri järgi).

      Venekeelsete sõnade ja vene nimede translitereerimine on ingliskeelse autori jaoks tõeline segaduste, eriarvamuste ja tajutavate vigade miiniväli – sõltuvalt sellest, millist translitereerimissüsteemi eelistada. Mitte ükski süsteem ei ole ainuõigena kivisse raiutud, ehkki autoreid tümitatakse sageli selle eest, et nad on nimesid arvatavalt valesti kirjutanud. Mõned süsteemid on vene keelt mitteoskavale tavalugejale selgelt ebameeldivad, paljud aga on tarbetult pedantsed. Seetõttu olen otsustanud loobuda vene keele pehmendus- ja kõvendusmärkide edasiandmisest ülakomadega, mis tekitab vaid segadust ja aeglustab lugemist. Samuti olen hoidunud isanimedest, kui neid pole vaja ühe isiku eristamiseks teisest.

      Kui ma „Nelja õde” kirjutama hakkasin, pidin tegema väga selge otsuse selle kohta, kus ma oma loo lõpetan, sest olin kirjutanud Romanovitest juba ka oma 2008. aastal ilmunud teoses Ekaterinburg: The Last Days of the Romanovs1. Selles raamatus võtsin ette nende perekonna neljateistkümne viimase, Jekaterinburgis Ipatjevi majas veedetud päeva suures plaanis uurimise ning andsin kohtumeditsiiniliselt edasi nende mõrvamise ja nende surnukehadega ümberkäimise kohutavaid üksikasju. Ma ei kavatse loo seda osa siin korrata. Seepärast oli mul raske otsustada, kus täpselt oma jutustus lõpetada, ning ma kannan ise täielikku vastutust selle otsuse


<p>1</p>

Eesti keeles: Helen Rappaport, „Jekaterinburg. Romanovite viimased päevad”, Tallinn: Tänapäev, 2009. – Toim.