Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet. Gerda Kroom (koostaja). Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Gerda Kroom (koostaja)
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Здоровье
Год издания: 0
isbn: 9789949576432
Скачать книгу
toidu kõrvale juua

      Alati tuleb meeles pidada, et külma jooki ei tohi juua ei enne kuuma toidu söömist, selle ajal ega ka pärast seda. Kõrvale tuleb juua sooja jooki, kõige parem kui lihtsalt keedetud vett. Maole on väga kahjulik, kui toidu peale juuakse limonaadi või süüakse magustoiduks jäätist.

      Kuum keedetud vesi on suurepärane vahend seedimissoojuse hoidmiseks ja juba tekkinud seedimatuse raviks. Kasulik on juua kasvõi pool klaasi sooja vett enne sööki, eriti enne hommikueinet, aga samuti iga järgneva söögikorra eel. Kui mingil põhjusel on vaja süüa midagi nii-öelda käigu pealt ehk siis kuivalt (koogid, pirukad, võileivad, krõbinad jmt), on parem tarvitada toidu kõrvale mitte teed ega kohvi, vaid hoopis kuuma vett.

      Nõuanne nr 47

      Toit ja vedelik

      Pärast sööki on vaja kindlasti midagi juua, see leevendab janu, aitab toitu peenestada ja seedida, niisutab, tugevdab ja arendab keha. Kuid hääle kaotuse, rohke rögaerituse, köha ja teiste haiguste puhul, mis hakkavad arenema rangluust kõrgemal asetsevates kehaosades, on vedeliku joomine toidu kõrvale kahjulik.

      Maotule nõrkuse korral on vaja tarvitada alkoholi. Kui toit halvasti seedib ja peale sööki tekib kõhupuhitus, on otstarbekas juua pärast sööki kuuma vett.

      Tugeva kõhnumise korral on vaja tarvitada veidi alkoholi, rasvumise puhul juua vett meega. Pärast piimhappetoodete, alkoholi ja mee tarvitamist on kasulik juua külma vett.

      Nõuanne nr 48

      Väga tähtis on värske toit

      See toit, mida süüakse kohe tühja kõhu peale, on maole eriti tähtis. Kui see pole kasulik (kuiv või külm toit, hommikukohv tühja kõhu peale), on ta topelt kahjulik, kui see on aga midagi kasulikku (kuum vesi), on ta kahekordselt kasulik.

      Püüdke alati süüa värsket, äsja valmistatud toitu, mida ei tohiks säilitada üle ühe ööpäeva. Kaua hoitud valmistoit muutub raskeks.

      Eespool mainitu ei kehti külmutatud toiduainete kohta, need võivad säilida kaua tahes. Kuid see, mis on juba valmis vaaritatud, tuleb ära tarvitada ööpäeva jooksul. Seetõttu ongi ohtlik osta kauplusest külmutatud pooltooteid, sest pole võimalik kontrollida, kui kaua neid on säilitatud.

      Nõuanne nr 49

      Mida on parem mitte süüa

      Ei tohi säilitada õli üle kümne päeva pronksist anumas, süüa valkjaks muutunud liha, mis lõhnab hapuka taigna järele, ega tarvitada keedetud liha, mida on kaua hoitud kinnises anumas. Ei maksa hapudele toiduainetele piima peale juua ega asuda sööma, enne kui eelnevalt söödu on ära seedinud. Harjumatu ja valel ajal söödud toit võib samuti mürgiks osutuda.

      Omavahel sobimatu ja harjumatu toidu tarbimisele tuleb vajaduse korral üle minna tasapisi, vastasel juhul kaotavad organismi kolm regulatsioonisüsteemi tasakaalu.

      Noortel tugevatel inimestel ja neil, kelle magu on harjunud toortoiduga, kel on «tugev maotuli», samuti inimestel, kes tegelevad raske füüsilise tööga ja tarvitavad pidevalt õli, ei too isegi nende reeglite rikkumine kaasa haigusttekitavaid häireid. Kõigil teistel oleks parem kinni pidada eespool toodud reeglitest.

      Nõuanne nr 50

      Teraviljade omadused

      Riisil, nisul, hirsil, paljasseemnelisel ja metsikul odral, kaeral ja teistel teraviljadel on magus kõrvalmaitse, mille nad säilitavad ka pärast toiduks valmistamist. Toime põhjal organismile kuulub enamik teraviljadest nende vahendite hulka, mis suruvad maha tuule regulatsioonisüsteemi ja stimuleerivad limasüsteemi. Kõik nad annavad organismile jõudu, kuid pärsivad kirge (kui üht organismi funktsiooni).

      Riis ravib tuule-, sapi- ja limahaigusi, nende tasakaaluhäireid, tõstab suguvõimet, peatab oksendamise ja kõhulahtisuse. Kuumutatud riis kui soojendaja leevendab valu.

      Hirss ja hirsitang soodustavad keha kasvu (tüsedust), parandavad luude kokkukasvamist.

      Nisu annab füüsilist jõudu, rahustab tuult ja sappi, suurendamata lima, on kasulik tursete puhul.

      Oder tugevdab soolestiku peristaltikat ja arendab kõige paremini füüsilist jõudu. Kasulik kurgu- ja ninaneeluhaiguste puhul.

      Nõuanne nr 51

      Kaunviljade omadused

      Kaunteraviljad, parkivad ja magusad, sulevad lahtised kanalid (seega peatavad ka näiteks kõhulahtisuse). Ravivad kuuma- ja limahaigusi. Kuid nende sage tarbimine toob kaasa kõhukinnisuse, mistõttu on soovitav süüa neid mitte üle kahe korra nädalas.

      Hernes peatab verejooksu, oksendamise, ravib lima- ja kuumahaigusi.

      Aeduba ja soja rahustavad tuult, rohkendavad lima ja sappi, suurendavad suguvõimet ja füüsilist jõudu.

      Lääts on kasulik mädanakkuste, abstsesside, furunkulite, põletikuliste nahahaiguste ja kõrge arteriaalse vererõhu puhul.

      Seesam tõstab suguvõimet, ravib tuulehaigusi.

      Linaseemned leevendavad tuulehaigusi.

      Tatar ravib abstsesse, furunkuleid, tarvitatakse nii sees- kui välispidiselt (pulbrina).

      Nõuanne nr 52

      Liha omadused

      Kõik loomaliha liigid, linnuliha ja kala on magusa (inimesele meeldiva) maitsega. Paljude maismaaloomade lihal on ka jahedad, kerged ja koredad omadused, mis suruvad maha kuumahaigused.

      Mereasukate liha on kuum, rasvane, raske, ravib maos ja nimmepiirkonnas esinevaid külmahaigusi.

      Kala ravib maohaigusi, parandab söögiisu, muudab nägemise selgemaks, surub maha ja purustab lima, ravib haavandeid ja mädanikke.

      Loomade siseelundid ravivad inimese vastavaid elundeid ehk siis neerud on kasulikud neeruhaiguste puhul, maks maksahaiguste korral jne.

      Nõuanne nr 53

      Üksikute lihaliikide ja mereandide omadused

      Lambaliha suurendab füüsilist jõudu, rahustab tuult ja lima, tõstab söögiisu.

      Kitseliha suurendab tuult, sappi ja lima. Kasulik põletuste korral.

      Loomaliha ravib kuuma- ja tuulehaigusi.

      Sealiha on kasulik haavandite, haavade ja põletuste ravis.

      Linnuliha (kana, kanapoeg) on väga kerge, tõstab suguvõimet, kasulik haavade ja haavandite ravis, samuti hõõrdumiste puhul.

      Küülikuliha suurendab seedimissoojust, peatab kõhulahtisuse.

      Kalaliha ravib maotõbesid ja limahaigusi, parandab söögiisu. Mõningatel juhtudel on kasulik ka haavade ja haavandite puhul.

      Krabiliha suurendab vaprust, annab juurde tüsedust ja kehakust, ravib mädanakkusi, abstsesse ja kõrvetisi.

      Nõuanne nr 54

      Piima omadused ja kasulikkus

      Piim toetab keharammu, parandab naha seisundit, annab suurepärase meeleolu, rahustab tuult ja sappi, annab mehele jõudu ja suurendab lima.

      Lehmapiim aitab kopsuhaiguste, nakkusliku kuumuse ja diabeedi korral, muudab intellekti selgemaks ja teravamaks, suurendab laktatsiooni rinnaga toitvatel naistel.

      Kitsepiim kõrvaldab kõigist teistest piimaliikidest kõige paremini hingamisraskusi (näiteks bronhiaalastma puhul).

      Lambapiim rahustab tuult, kuid kahjustab südant ja nüristab mõtteteravust.

      Märapiim nüristab mõtteteravust, kuid taastab kopsude seisundi.

      Kaamelipiim stimuleerib toidu seedimist.

      Nõuanne nr 55

      Erinevate piimaliikide omadused

      Värske