Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet. Gerda Kroom (koostaja). Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Gerda Kroom (koostaja)
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Здоровье
Год издания: 0
isbn: 9789949576432
Скачать книгу
limale samuti kasulik.

      Nõuanne nr 38

      Lima-inimestele kasulikud toiduained

      Seda tüüpi inimestele on väga kasulikud värsked puu- ja aedviljad ning salatid, nende kiuline struktuur mõjub hästi seedetraktile ja lisaks on nad ka parkiva maitsega. Kuid puuviljad ei tohiks olla eriti magusad ega ka väga mahlased. Lima süvendab ka tugevasti praetud toit, nii et praadimisel tuleks vältida pruuni koorukese teket. Pole vajadust rasvadest täiesti loobuda, kuid siiski oleks toitude valmistamisel parem kasutada minimaalselt õli. Maisiõli soojendab keha ning väheses koguses on kasulik ka päevalilleõli.

      Nõuanne nr 39

      Limasüsteemile kahjulikud toiduained

      Peekon ja vorstid, mis sisaldavad soola ja taimeõli, kutsuvad esile lima ägenemise.

      Lima tasakaalu kaotus viib selleni, et seda tüüpi inimesed hakkavad eelistama piima, õli, jäätist ja maiustusi, mis on neile väga kahjulikud, kuna need jahutavad ja koormavad liigselt organismi.

      Paljusid raskeid magusaineid sisaldavaid hamburgere, piimakokteile või isegi võileibu koos piimaga ei tasuks liiga tihti tarbida.

      Magusad mahlased aedviljad, samuti tomatid ja kabatšokid kutsuvad esile häireid organismi töös, seepärast tuleb eelistada tavalisi aedvilju, nagu peet, porgand, kartul, lehtaedviljad jne.

      Nõuanne nr 40

      Eri rahvaste köök lima-inimeste toiduvalikus

      Parim moodus lima tasakaalustamiseks on lülitada toidumenüüsse teravaid vürtse. Seega sobivad köögid, kus neid kasutatakse, nagu Mehhiko, India ja üldse Kagu-Aasia köögid. Sealjuures tuleb silmas pidada, et teravamaitseline ja vürtsikas toit ei ole kasulikum mitte suvel, vaid talvel, kui ta kompenseerib lima ärritava külma ja rõskuse.

      Üldiselt tuleks lima tüüpi inimestel suhtuda restoranitoitudesse ettevaatlikumalt. Kiirtoidu söögikohtades on toidud sageli kas liiga rasvased, soolased või magusad. Samuti oleks mõistlik mitte liialdada salatite kõrvale pakutavate kastmete, lisandite ja maitseainetega.

      Nõuanne nr 41

      Üldised toitumisnõuanded

      Kahjulik on süüa ainult tooreid toiduaineid (aed- ja puuviljad jt), kuna seetõttu väheneb seede- ja ka kehasoojus.

      Pole vaja tarvitada uut toitu, enne kui eelnev on ära seedinud, kuna see nõrgestab seedimisprotsesse.

      Tarvitatava toidu koguste määratlemisel lähtutakse sellest, kas on tegemist raske või kerge toiduga. Kerget toitu võib süüa seni, kuni isu on täis, rasket aga kaks korda vähem. Tarvitatava toidu määraks on samuti selline toidukogus, mis kergesti ja kiiresti ära seedib.

      Vajalik on ühitada mao tulejõud toidu määraga, selle koguse ja kvaliteediga.

      Nõuanne nr 42

      Toitumispõhimõtted

      Hommikusöök peab olema alati soe, koosnema äsja valmistatud, termiliselt töödeldud toiduainetest. Hommikusel ajal ei tule kasuks jogurt (omadus – väga külm), toored aedviljad ega tass kohvi võileibadega. Sõltuvalt organismi tüübist on parem süüa putru, omletti ja hautatud aedvilju. Kui süüakse võileibu, olgu need vähemalt kuumad, kui juuakse kohvi, siis koos sooja piimaga.

      Üldse pole vaja süüa suurtes kogustes tooreid aed- ja puuvilju, kuna need on raskesti seeditavad. Sama kehtib ka piima- ja hapupiimatoodete kohta: nende tarbimist on vaja korrigeerida vastavalt seedetrakti seisundile.

      Pole vaja alustada uut söömaaega, enne kui varem tarvitatud toit on täielikult ära seedinud. Pidevalt millegi põske toppimine on lihtsalt halb harjumus. Süüa tuleb siis, kui tekib normaalne näljatunne.

      Nõuanne nr 43

      Toitumispõhimõtted 2

      Kasulik on, kui toit on iga päev erinev. Ei maksa süüa igal hommikul ikka ühte ja sedasama putru. Muidugi, kui mõni toit väga maitseb ja sugugi ära ei tüüta, oleks mõistlik vahetada välja vähemalt põhitoidu lisandiks olevad toiduained (puuviljad, seened, maiustused, aedviljad).

      Ei tasu tarvitada värskelt külmutatud ja ülikõrgsagedusel valmistatud toiduaineid, kuna need ei sisalda enam eluenergiat ja selline toit on lihtsalt kasutu. Ei maksa juua külmkapist võetud vett ja mahla, sest need on liiga külmad. Üldse tuleks vältida nii väga kuuma kui ka väga külma toitu.

      Söögikorda peab alustama ja lõpetama sooja toiduga. Sooja toidu vahel võib süüa jahedaid salateid ja desserte. Väga kasulik on alustada päeva tassitäie kuuma veega, millele lisada maitse järgi mett ja sidrunit. See ergutab magu ja valmistab ta ette täisväärtuslikuks tööpäevaks.

      Nõuanne nr 44

      Toitumise kellaajad

      Hommikueineks on kõige sobivam aeg alates kella 7-st kuni 9-ni hommikul. Sel ajal on magu maksimaalselt aktiivne ja suudab seedida igasuguseid toidukoguseid.

      Kella 11-st kuni 13-ni on süda maksimaalselt aktiivne, mistõttu sel ajavahemikul on parem tarvitada suuremal hulgal toitu. Lõunasöök koos sõprade või lähedastega tuleb ainult kasuks.

      Kella 15-st kuni 17-ni on kusepõie aktiivsuse aeg. Ja kui organism on häälestatud vedeliku väljutamisele, tuleb seda aega ära kasutada, et puhastada end seespidiselt. Niisiis, see on tee ja kerge desserdi aeg.

      Kella 17-st kuni 19-ni on neerude aktiivsuse periood, seega sobivad need tunnid väga hästi õhtusöögiks. Püüdke mitte süüa vastu ööd, eriti vahetult enne magamaminekut. Ajavahemikul kella 19-st kuni 21-ni vajab organism energiat oma funktsioonide taastamiseks, mistõttu ei maksa seda raisata toidu seedimisele. Kui te mingil põhjusel pole jõudnud varem õhtust süüa, siis olgu toidu kogus ja koostis vähemalt mõõdukas.

      Nõuanne nr 45

      Omavahel sobimatud toiduained

      Toiduainete ebaõigeid kombinatsioone vaadeldakse Tiibeti meditsiinis kui «mürke». Nende toiduainete üheaegne tarvitamine osutab väga tugevat survet kogu organismile ja nõrgestab seedimissoojust, mis omakorda põhjustab sageli erinevaid haigusi ja kehaenergia tasakaalutust. Tiibeti meditsiini kaanonite järgi ei sobi omavahel kokku järgmised toiduained:

      √ kala piimaga,

      √ piim puuviljadega,

      √ piim ja hapu maitsega toiduained,

      √ piim ja kreeka pähklid,

      √ piim ja rõigas,

      √ piim ja küüslauk,

      √ jäätis ja alkohol on halb kombinatsioon kõhunäärmele,

      √ kala ja liha,

      √ kala ja linnuliha,

      √ kala ja munad,

      √ hernesupp ja juust,

      √ keedetud kaunviljad jogurtiga ja/või suhkruga,

      √ alkohol väga värske jogurtiga,

      √ sinepiõlis praetud seened,

      √ kanapoeg jogurtiga või mõne muu hapupiimatootega,

      √ mee ja taimeõli segu võrdsetes kogustes,

      √ liha valgete piimatoodetega,

      √ liha hapukate alkohoolsete jookidega,

      √ liha praetud teraviljajahuga,

      √ toorevõitu piimhappetooted ja värske vein,

      √ muna ja küüslauk on halvad maksale,

      √ lambaliha ja külmad joogid,

      √ jogurt, banaanid ja pirnid korraga,

      √ pähklid ja mesi aeglustavad seedimist,

      √ praetud