Autor on äärmiselt tänulik kõigile, kes on kirjutanud ristisõdade ja Põhjamaade teemal, kuid erilist tänu väärivad Christopher Tyerman, Peter King, Peter ja Birgit Sawyer ning meie seast lahkunud John Fennell, Karol Górski ja Karl Leyser.
KRONOLOOGIA
960.–990. aastad Kristlike kirikute rajamine lääneslaavi aladel, Taanis ja Venemaal.
997 Püha Praha Adalberdi märtrisurm Preisimaal.
1000 Gnieznos rajatakse Poola peapiiskopkond.
1050. aastad Püha Tarkuse (Sofia) katedraalide ehitamine Novgorodis ja Polotskis.
1066 Saksa misjoni ja ülemvõimu lõpp lääneslaavi aladel.
1070. aastad Bremeni Adam kirjutab teose «Hamburgi kiriku piiskoppide teod».
1086 Taani kuninga Knud IV märtrisurm.
1096–1099 Esimene ristisõda.
1103 Taani kuninga Eriku palverännak Palestiinasse.
1103/1104 Lundist saab Põhjala kirikumetropol.
1108 (?) Magdeburgi piiskopkonna üleskutse slaavlastevastaseks sõjaks.
1116 Venelased rajavad linnuse Eestis Otepääl.
1118 Jeruusalemmas rajatakse sakslastele mõeldud Püha Maarja hospidal.
1124 ja 1127 Bambergi Otto misjoniretked pomeraanide maale; Wolini piiskopkonna rajamine.
1129–1136 Clairvaux’ Bernard koostab Templiordu reeglid.
1135 Taanlaste sõjaretk Rügenile; saksid rajavad Segebergi kivilinnuse.
1139–1143 Saksid vallutavad Vagrimaa ja Polaabia.
1143–1144 Esimene Põhjala ristisõda Läänemere slaavlaste vastu.
1147 Obodriitide ülestõus, mille saksid ja taanlased maha suruvad.
1168–1169 Taani kuningas Valdemar I vallutab Rügeni.
1171 Alexander III Läänemere idakalda paganate vastase ristisõja bulla.
1181 Saksi hertsogi Heinrichi ebasoosingusse langemine.
1185 Pommeri slaavlased alistuvad Taani kuningale Knud VI-le.
1188 Eestlaste sõjaretk Uppsalasse; esimene misjon liivlaste maal.
1198 Innocentius III Liivimaa ristisõja bulla.
1200 Piiskop Albert rajab Riia piiskopkonna ja Mõõgavendade Ordu.
1200–1209 Piiskop Albert ja ristisõdijad alistavad liivlased ja lätlased.
1215 Innocentius III pühitseb Christiani preislaste piiskopiks.
1217 Honorius III annab välja preislastevastase ristisõja bulla.
1219 Valdemar II ehitab Tallinna kivilinnuse ja alustab Põhja-Eesti vallutamist.
1225 Sabina Guillelmuse (Modena Wilhelmi) esimene legaadiperiood Läänemere idakaldal.
1226 Friedrich II Rimini bulla annab Preisimaa Saksa Ordule.
1230 Gregorius IX lubab Saksa Ordul vallutada Preisimaa.
1231–1240 Saksa Ordu ja ristisõdijad alistavad Lääne-Preisimaa.
1236 Mõõgavennad saavad leedulastelt Saule (Šiauliai) lahingus hävitavalt lüüa.
1240 Esimene ristisõda venelaste vastu; rootslased saavad Neeval lüüa, vallutatakse Pihkva.
1242 Saksa Ordu saab Peipsi järvel lüüa; preislaste ülestõus.
1249 Christburgi leping; rootslased Birger Jarli juhtimisel vallutavad Kesk-Soome.
1254–1256 Sambimaa vallutamine.
1260–1283 Lõunapoolsete lätlaste, kuralaste ja preislaste lõplik alistamine.
1290 Saksa Ordu Liivimaa haru vallutab Semgallia.
1292 Rootsi rajab Karjalas Viiburi linnuse.
1297 Kodusõda Liivimaal.
1300 Rootslased rajavad Neevale Landskrona linnuse.
1304 Reinimaa ristisõdijad abistavad ordut Leeduvastasel sõjaretkel.
1308 Saksa Ordu okupeerib Gdański.
1309 Saksa Ordu peakorter tuuakse Veneetsiast Marienburgi.
1318 Novgorodi sõjaretk Soome, põletatakse maha Turu toomkirik.
1323 Nöteborgi rahu lõetab Rootsi–Novgorodi sõja; Saksa Ordu ja Leedu Gediminase rahu.
1329 Tšehhi kuninga Jani ristiretk; Preisimaa sõdib Poola ja Leeduga.
1332 Preisimaa sõlmib Poolaga rahu.
1337 Keiser Ludwig IV lubab kõrgmeistril vallutada Ida-Euroopa.
1343 Eestlaste ülestõus kolonistide vastu (Jüriöö ülestõus).
1346 Taani kuningas Valdemar IV müüb Eestimaa Saksa Ordule.
1348 Rootsi kuningas Magnus tungib Venemaale; preislased löövad leedulasi Strawe lahingus.
1350 Kuningas Magnuse teine ristisõda.
1362 Preisi ordurüütlid ja ristisõdijad vallutavad Kaunase.
1364 Urbanus IV ristisõjabulla nõuab sõja jätkamist Leedu vastu.
1381 Saksa Ordu kasutab Nemunasel suurtükke.
1382 Saksa Ordu vallutab Vilniuse ja Trakai.
1386 Leedu vürst Jogaila laseb end ristida ja saab Poola kuningaks.
1392 Saksa Ordu hõivab Poola Dobrzyni hertsogkonna.
1398 Saksa Ordu vallutab Ojamaa ja saab Vytautaselt Žemaitija.
1405 Dobrzyn tagastatakse Poolale; alistatakse Žemaitija.
1409 Žemaitide ülestõus; Saksa ordu okupeerib uuesti Dobrzyni.
1410 Poola ja Leedu löövad Saksa Ordut Tannenbergi lahingus.
1414 Kuningas Władysław tungib uuesti Preisimaale, kuid taandub.
1415 Poola ja Saksa Ordu apellatsioonid Konstanzi kirikukogul.
1423 Saksa ordu loovutab Melno rahuga Žemaitija Vytautasele; Preisimaale jõuavad viimased ristisõdijad.
1429 Keiser Sigismundi palvel läheb salk ordurüütleid Ungarit türklaste vastu kaitsma.
1433 Poola ja hussiitide sõjavägi tungib Preisimaale.
1435 Poola lööb ordurüütleid Wilkomierzi lahingus; Bresti rahu.
1444–1448 Liivimaa–Novgorodi sõda.
1454–1466 Poola ja Preisimaa linnade kolmeteistkümneaastane sõda Saksa Ordu vastu.
1466 Teine Toruńi rahu; Poola saab pool Preisimaad.
1471 Liivimaa–Leedu liit laguneb ordumeister Waldhaus von Heerse (Wolthus von Herse) tagandamisega.
1478 Novgorod alistub Moskva suurvürstile Ivan III-le.
1480 Liivimaalastel ei õnnestu vallutada Pihkvat.
1496 Rootslased vallutavad Ivangorodi.
1501 Liivimaa ja Leedu sõlmivad Võnnu lepingu Ivan III vastu.
1502 Ordumeister Wolter von Plettenberg päästab Liivimaa Smolina lahingus.
1519–1521 Poola tungib Preisimaale.
1525 Hertsog Albrecht sekulariseerib Preisimaa.
1561–1562 Liivimaa jagamine ja sekulariseerimine.
VALITSEJAD
Taani
Niels (1104–1134)
Erik II (1134–1137)
Erik III (1137–1146)
Svend III (1146–1154)
Knud V (1146–1152, 1154–1157)
Valdemar I (1157–1182)
Knud