Hiidlane juhatanud: “Mine alt ua ja tagast tua, selt poolt seda ja tolt poolt toda, nende kahe vahe pealt. Kadakase kahearulise kuuse juurest pööra äkisti mõlemat kätt! Mine nüüd!”
38. Hiidlase hirmutaja
J. Rootslane Võnnust.
Hiidlane tulnud noodalt koju. Olnud käre külm.
Hiidlase kasukas oli noodal märjaks saanud ja pärast kokku külmetanud.
Koju minekul puutunud kasukas Hiidlasele vasta kandu ja teinud ikka: “Kahekesi! Kahekesi!”
Hiidlane kuulnud seda. Arvanud, et tondid kahekesi ta kannul. Pistnud jooksu. Jooksnud nii et üle pea, kaela kraavi kukunud.
Kraavist välja tulles sõnunud Hiidlane: “Tulge pagana pärast kas ka kolmekesi! Enam ei jõua ma joosta!”
39. Hiidlase naene
J. P. Sõggel Kaarlist.
Hiidlane võtnud noore naese.
Käskinud naist lehma lüpsma minna. Naene läinud. Ei oska lüpsta.
Hiidlane pahandanud.
Noorik aga ütelnud: “Näita mulle enne, kudas seda lehma lüpstakse! Küll ma siis õpin ameti ära ka!”
40. Põlenud kiviaed
J. Neitvelt Veelt.
Kolm Saarlast tulnud suurele maale tööd otsima.
Roodi kõrtsi jõudes ütelnud vanem Saarlane teistele: “Kuulge poisid, mis hea õnn meil jälle on! Praegu kuulsin, et Enge mõisas 120 sülda kivi aeda ära põlenud. Muidu oleks veel rohkem ära põlenud, aga puu mulk tulnud ette, seal jäenud tuli kahjuks seisma. Enges võime uut aeda tehes jälle head tööd saada. Eks lähme nüüd kõrtsi ja võtame hea õnne peale natukese liiku!”
41. Kihelkonna poiss kihlamas
A. Kuldsaar Sõrvest.
Kihelkonna poiss tulnud kihlamise pärast õpetaja juurde.
Õpetaja poisilt küsima: “Mis su pruudi nimi?”
Poiss vasta: “Ega minap tea! Õpetaja ise tark mees, kirjad ees! Eks vaata ristiraamatust, mis ta nimi?”
Õpetaja uuesti küsima: “Aga mis su oma nimi on?”
Poiss vasta: “Mind hüütakse ikka Loode poisiks ehk Loodi Peetriks!”
42. Ei aita enam
A. Kuldsaar Sõrvest.
Saare Tõnu läinud õpetaja juurde naese surma teada andma ja küsima, mill naist võib matta.
Õpetaja Tõnult küsima: “Noh Tõnu, mis head mulle räägid?”
Tõnu vasta: “Tulin kuulama, mill õpetaja pruutpaarisid kuulutab!”
Õpetaja jätte: “Sull on ju naene kodu!”
Tõnu vasta: “Tahan reede õpetaja kätte tuua. Ei aita enam!”
Õpetaja ütlema: “Kuule Tõnu, paranda oma elu!”
Tõnu aga: “Mis moodi ma seda enam parandan? Kevade malgutasin katuse, seina alused määrisin sauega ää!”
43. Ei ole veel sündinud
A. Kuldsaar Sõrvest.
Korra läinud Saare Mats õpetaja juurde lapse sündimise aru viima.
Õpetaja küsima: “Kui vana laps on? Mill ta sündis?”
Mats vaata: “Ta es ole veel sündinud!”
Õpetaja jälle: “Mis sa muidu siis tulid?”
Mats vaata: “Jah, naesed hakasivad ju vett sojutama ja pahna vedama. Ju ta nüüd selle aja sees sündinud on!”
44. Leivast pole muul ajal puudust
A. Kuldsaar Sõrvest.
Korra rääkinud Sõrve taat: “Leivast pole muul ajal ihtid (=ühtigi) puudust, aga kui sööma lihad (=lähed), siis teeb nõnda kaksi pidi mõtlema ja vaatama!”
45. Sõrve taadi luiged
A. Kuldsaar Sõrvest.
Korra kiitnud Sõrve taat teisele: “Kas tead, ma lasksin täna kaks luike maha!”
“Kus need luiged siis on?” küsinud teine.
“Üks läks metsa, teine merde!” kiidab Sõrve taat.
46. Saarlase heina niitmine
J. Kala Voorust.
Saarlane läinud suurele maale peremehe juurde heinu tegema.
Peremees saatnud homikul Saarlase perega ühes niitma. Ise läinud alles lõuna ajal vaatama.
Näinud: Saarlase kaartel kasunud enam kui pool rohtu.
Peremees ütlema: “Miks sa nii niidad, et poole rohtu kasuma jätad?”
Saarlane vasta: “Eks need lange maha, kellele surmaks loodud! Kellele pole surmaks loodud, eks need jäe kasvama!”
47. Saarlase kündmine
J. Kala Voorust.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.