Sulane sellegagi rahul. Vastab teisele: “Siis ei nõuagi ma vakka vilja palga juurde. Tee mulle ainult piotäis odre maha. Teise aasta jälle nii palju kui piotäiest odradest saab ja nii edasi iga aasta!”
Hiidlane rõõmus, et nii odavalt sulase saanud.
Enne kümmet aastat polnud aga Hiidlasel enam maa lappigi. Kõik kohad sulase vilja täis.
26. Hiidlase hobune
J. Sirdnak Narvast.
Kaupmehe poisid torgivad ja narrivad Hiidlase hoost. Hiidlane keelab. Ei poisid pane seda tähele.
Viimaks ütleb Hiidlane hobusele: “Seisa nüüd paigal, muidu nimetan ma su nime!”
Poisid narrivad Hiidlast ja Hiidlase hoost veel enam, et kuulda, mis nimi hobusel on.
Hiidlane põrutanud jalga ja ütelnud:
“Seisa paigal, sa kaupmeeste mära litakas!”
Rahvas puhkenud naerma. Kaupmehe poisid katsunud, et putkama saanud.
27. Hiidlane õpetajaks
J. Ratas V. Löevest.
Korra rääkinud Hiidlane Saaremaal: “Küll mind taheti Pühalepa kirikule õpetajaks panna, aga ma ise ei tahtnud hakata!”
“Kas sa oleksid arvanud ka ametiga valmis saavat?” küsinud Saarlane.
“Mis seal ees on, et valmis ei saa, kui aga tahad va suu kätte võimuse anda!” vastanud Hiidlane.
28. Isa silmad, ema nina
J. Ratas V. Löevest.
Hiidlane olnud naisega hirmus kuri, et naesel last ei olnud. Lubanud naese merde ära uputada.
Korra olnud Hiidlane kottu ära. Naene saanud kogemata öökulli kätte.
Nüüd hea nõuu peetud. Naene kutsunud külast vanaema, mähkinud öökulli ilusasti riiete sisse.
Mees tulnud koju. Vanalemal kohe uudist tääkida: “Tule, vaata, naesel laps!”
Mehel hea meel: “Kus ta eige on?”
Vanaema: “Tule, vaata, sängis naese kaenlas!”
Mees vaatab: “Jah, õige tubli poiss küll: isa silmad, ema nina ja eige tanni vitsutamise küüned.”
Hiidlane varrude vasta valmistama. Laupäeval enne seda lasknud naene öökulli lahti.
Kull lennanud aknast välja oma teed.
Mees seda nähes hüüdma: “Oh sa armuline aeg, küll on see aga õnnis laps, läheb üsna lennates taeva!”
29. Hiidlase vee vedamine
D. Pruhl Metsikust.
Hiidlane tahtnud jõuluks õlut teha, aga vesi olnud kaevust otsas.
Mõtelnud ise: ühepäevaga vett kaugelt vedada ja õlut teha on palju! Parem vean täna kaevu vett täis ja teen homme õlut, siis on vesi ligidalt võtta.
Teinud nii. Vedanud õhtuks kaevu vett täis.
Teisel homikul teinud vara tule pajale alla. Läinud kaevust vett tooma. Kaev tühi.
Mees sõnuma: “Ei tea, kes ööse vee kaevust ära varastanud!”
Seda viisi jäenudki ilma õlleta.
30. Hiiu soldat
Vigalast.
Hiidlane olnud soldatiks. Teninud aja välja, tulnud koju.
Teised küsinud: “Kudas lugu läks? Kas käisid sõjas ka?”
Hiidlane vasta: “Mis sa sõjast räägid! kümnes sõjas olen käinudt”
Teised jälle: “Ja oled ometigi eluga Hiiumaale tagasi peasnud!”
Soldat vasta: “Jah, kuhu vaene Hiidlane peaseb! Küll lasti suurtüki kuuliga mull sõjas auk peast läbi, aga ei mull olnud aega pikali kukuda. Võtsin taku nuustiku, toppisin suurtüki kuuli augule pähä ette ja põmmutasin jälle edasi, nii et tuhk ja tolm taga!”
31. Siit oled sa tulnud, siia pead sa minema
J. Niinas Ristilt.
Hiidlane ostnud kõrtsist toobi õlut. Ei õlut olnud Hiidlase moka järele.
Hiidlane võtnud toobi, läinud õue.
Kõrtsmik vaadanud, kuhu Hiidlane õlle toobiga läheb.
Hiidlane läinud, kallanud õlle toobi hobuse saba alla ja ütelnud ise: “Siit oled sa end tulnud, siia piad sa kat minema jälle!”
32. Kisselupp
J. Niinas Ristilt.
Hiidlane käinud Saaremal. Talle antud seal süüa. Pärast söömist küsinud Hiidlane, mis aruldane toit see olnud, mis ta söönud.
“Kiiselpupp!” vastanud Saarlased.
Hiidlane katsunud nime meeles pidada. Ütelnud ühte lugu: “Kiisel! Kiisel! Kiisel!”
Seal kukunud Hiidlane hobuse seljast maha.
Nimi kohe meelest kus seda ja teist.
Saarlane läinud sealt mööda ja ütelnud: “Kis seel upib?”
“Nii jah, nii jah oli nende toidu nimi!” hüüdnud Hiidlane.
Katsunud nüüd nime paremini meeles pidada.
Ütelnud ühte lugu: “Kisselupp! Kisselupp!”
Koju jõudes käskinud kohe kisseluppi keeta.
Kodused küsima, mes moodi see toit olla.
“Libe ja abjas, kui võtad, siis vibab!” seletanud Hiidlane.
33. Varastatud hobune
J. Holts Nõvalt.
Hiidlase hobune varastatud ära.
Hiidlane läinud kõrtsi, kaebanud oma lugu.
Ütelnud ise: “Muud kat pole sest ühtigi, varas mädand sõidab mu hobuse märjaks!”
34. Hiidlase või
J. Karu Helmest.
Hiidlane näinud, et saks liha peale sinepit pannud.
Hiidlane arvanud Saksa võid söövat. Vaadanud vesise suuga lugu pealt.
Viimaks Hiidlane ütlema: “Mis sakstel viga elada! Panevad võid liha peale, me Hiidlased ei saa võid leivagi peale panna!”
Saks ei olnud kidsi. Ütelnud Hiidlasele: “Tule siia, ma annan sullegi võid!”
Hiidlane tulnud, teinud suu hästi lahti. Saks pistnud Hiidlasele terve lusika täie sinepit suhu.
Hiidlane katsunud kohe alla neelda. Aga see või olnud nii kange, et Hiidlase hinge tahtnud võtta.
Sest saadik ei ihaldanud Hiidlane enam iialgi võid.
35. Kümme kopikat ehk hing
Hiidlane maksnud suure maa mehele 10 kopikat. Selle eest pidanud suure maa mees Hiidlase Haapsalusse viima.
Olnud talve käre külm. Hiidlasel olnud kerged hilbud seljas. Hiidlasele hakanud külm.
Hiidlane häda kaebama.
Suure maa mees vasta: “Jookse maas, küll siis sooja saad!”
Hiidlane sõnuma: “Mis eest ma 10 kopikat maksin, kui nüüd veel pian jala jooksma!”
Hiidlane istunud reel kuni külm mehikese kangeks võtnud.
36. Küll paneb kepsu lööma
J. Rootslane