Näiteks üheainsa transpordilaeva ehitamiseks kulub umbes kümnendik suurplaneedi nagu Maa või Tianlin Kolme või Zhongwen Nelja aastaeelarvest ning läheb kümme-viisteist aastat, enne kui laev valmis saab. Sama raha eest võib aga ehitada umbes sada tuhat luurelaeva. Ma arvan, et meie ülemvõim kosmoses põhineb miniluurelaevadel, mitte lahingu-, ema- ja transpordilaevadel, nagu mitmed juhtivad admiralid siiamaani arvavad,” rääkis kommodoor veendunult, võiks isegi öelda, et vaimustunult.
“Kui teised meile tuntud tsivilisatsioonid kobavad nii-öelda kosmilises pimeduses ning on sunnitud huupi laienema ja koloniseerima, siis tänu miniluurelaevadele on meil suhteliselt hea ülevaade kogu kosmilisest ruumist vähemalt sada kuni sada viiskümmend valgusaastat väljaspool Maa Föderatsiooni piire. See võimaldab meil oma territoriaalset ruumi valguse kiirusel laiendada. Me teame, kuhu minna, mida koloniseerida, kus võivad paikneda meie potentsiaalsed vaenlased ning kuhu on seepärast vältimatu rajada sõjalisi tugipunkte,” võttis kommodoor lihtsate sõnadega kokku oma arusaama föderatsiooni kosmosestrateegiast.
“Te räägite meie kosmosestrateegiast väga lihtsalt,” ütlesin tunnustavalt. “Sõjakoolis oli kõik kuidagi väga keeruliseks aetud: tähesüsteemide liigitus spektriklassi järgi, paljude muutujatega võrrandid eri tüüpi planeetide esinemise tõenäosuse hindamiseks, tuntud kosmosetsivilisatsioonide tüpoloogia, tuntud ja potentsiaalselt võimalike elukeskkondade mudelid, tsivilisatsioonide evolutsiooni ja tehnoloogilise arengu teooriad ja nii edasi. Tunnistan ausalt, et valdava osa nendest kahtlemata nutikatest teooriatest jättis meelde minu lahinguarvuti, mitte mina. Mõtlesin tihti, et milleks on vaja kõike seda teada minul, sõjakooli kadetil, kellest saab lihtne jalaväeohvitser, kelle põhiülesanne on nende suurepäraste tsivilisatsioonide esindajatega sõdimine.”
“Ja mida te praegu mõtlete?” küsis arst vahele.
“Mõtlen, et sõjakoolis on vaja kosmosestrateegia õpetamine muuta lihtsamaks ja arusaadavamaks, et hiljem ei peaks ohvitserid õppima nii palju oma tagumiku kaudu,” vastasin. “Küllap admiral Nelson ei kuulu nende konservatiivsete admiralide hulka, kellest te enne rääkisite?” püüdsin jutuajamist kosmosestrateegia teemalt kõrvale juhtida.
“Oh ei,” vastas arst,“muidu poleks ta Paradise Valley lahingut võitnud. Kindral George Patton VII, kes oli sellal sektori ülem, ja admiral Nelson oletasid algusest peale, et sellest võib tulla midagi rohkemat kui tsiviilelanike evakueerimisoperatsioon, sest luureandmed, mida laevastik sellal valdas, näitasid, et umbes saja valgusaasta kaugusel Fort Terminusest Galaktika keskme suunas peab algama meile tundmatu tsivilisatsiooni territoriaalne ruum. Selleks ajaks olid meie luurelaevad täheldanud nende tegevust saja seitsmekümne kahes tähesüsteemis ning avastanud kaksteist asustatud planeeti üheksas süsteemis, sealhulgas nende oletatava koduplaneedi.
Laevastiku staabi luureosakond oli andnud esialgse hinnangu nende tehnoloogilisele tasemele ja sõjalisele võimekusele. Seal oli öeldud, et kuigi nad suudavad ehitada valguse kiirusel liikuvaid laevu, valdavad null-sidet ja null-transporti, on nad meist kakssada viiskümmend kuni kolmsada aastat tehnoloogiliselt maas. Luureosakond hindas tollal, et neil on sada kakskümmend kuni sada kolmkümmend lahingulaeva ja meie mõistes umbes üheksasada diviisi maavägesid, kellest pool on hõivatud status quo säilitamisega viiel alistatud planeedil,” seletas kommodoor ja lisas: “Nagu hilisem ajalugu näitas, osutusid need andmed küllaltki täpseteks.”
“Tõsi ta on, Paradise Valley kolonistide saatus näitas, et ar’ashw’arhanghiritel puudub igasugune respekt, veel vähem halastus nende suhtes, keda nad peavad endast nõrgemaks,” võisin omalt poolt kinnitada.
“Kõigepealt saatis admiral Nelson välja viiskümmend miniluurelaeva. Neile järgnes väiksem eelgrupp kahe ristleja ja kolme miinilaevaga. Seejärel tuli admiral ise emalaeva ja kahe lahingulaevaga. Viimasena tuli ohutus kauguses transpordilaev, mille pardal oli teie jalaväebrigaad, saatjaks vaid üks ristleja,” alustas kommodoor oma jutustust Paradise Valley kosmoselahingust.
“Selline lahingukord kätkes endas väga suuri riske. Esiteks, admiral jagas oma niigi väikese lahingugrupi osadeks. Teiseks, transpordilaeva eskordiks oli määratud ainult üks ristleja. Kui vastane oleks selle oma esmaseks sihtmärgiks valinud, oleks suhteliselt kaitsetu laev kindlasti hävitatud ja kogu lahing oleks olnud mõttetu. Ükski klassikaliselt mõtlev admiral poleks iial sellist tegevusplaani valinud.”
“Kui suur ülekaal ar’ashw’arhanghiritel tegelikult oli?” küsisin vahele.“Mida aeg edasi, seda legendaarsemaks on see lahing muutunud ja ka ar’ashw’arhanghirite laevastik on iga aastaga aina kasvanud.”
“Nende ülekaal oli märkimisväärne, aga mitte valdav, ei tasu kõiki MILNETi avalikke allikaid puhta kullana võtta.Ar’ashw’arhanghiritel oli välja panna viis lahingulaeva, kaksteist ristlejat ja üle kahekümne väiksema laeva. Kuid on üks oluline asjaolu, mis on enamikus allikates pälvinud vähe tähelepanu või hoopiski kõrvale jäetud: seal oli seitse suure mahutavusega transpordilaeva, kuhu meie mõistes võinuks paigutada tugevdatud diviisi või isegi kaks maaväe diviisi.”
“Kaks diviisi? Selline laev peab ju olema lausa hiiglaslik. Selliste monstrumite ehitamine ei ole mingil kombel ratsionaalne,” avaldasin oma siirast imestust.“Juhul kui see pihta saab, on diviis või kaks kohe mullatoidul või õigemini kosmilist tolmu söömas. Ükski mõistlik tsivilisatsioon ei saa endale sellist luksust väga kaua lubada,” väljendasin oma skeptilist suhtumist.
“Mõistel “ratsionaalsus” võib eri tsivilisatsioonidel olla väga erinev tähendus. Me kaldume tihti teisi tsivilisatsioone nägema läbi oma väärtuste ja arusaamade prisma, mis on aga täiesti mõttetu vaatenurk. Kuid tõesti, meie ARGOS on nende hiigellaevade kõrval kääbus. Kujuta ette ketast, mille ulatus servast servani on umbes viiskümmend kilomeetrit ja läbimõõt keskpunktis ligi kolm kilomeetrit. Pole raske arvata, et selliste laevade ehitamine nõudis ar’ashw’arhanghiritelt nende mahajäänud tehnoloogilist taset arvessse võttes meeletuid jõupingutusi,” kinnitas kommodoor.
“Mõistan nüüd, miks neil Paradise Valleyle nii palju üksusi oli koondatud. Väed pidid õige varsti laevadele asuma,” vastasin.
Kommodoor noogutas. “Selles seisnebki lahingu tegelik tähtsus, et Paradise Valleyl paiknevad ar’ashw’arhanghirite maaväed ei saanud enam kunagi nende edasitoimetamiseks mõeldud transpordilaevadele asuda, sest need hävitati. Kosmosesõda ja sõjaline ülekaal kosmilises ruumis on loomulikult võtmetähtsusega meie strateegiliste põhieesmärkide saavutamisel, kuid see ei saaks ega tohiks kunagi muutuda eesmärgiks omaette. Sõjalisel operatsioonidel kosmoses on strateegiline väärtus vaid juhul, kui neid võetakse ette tähesüsteemide hõivamise ja koloniseerimise või siis nende kaitsmise huvides,” kinnitas kommodoor veendunult.
“Kas see on admiraliteedi ametlik seisukoht? On laevastiku admiralid siis tõesti selles küsimuses lõpuks üksmeelele jõudnud?” küsisin ja lubasin endale väikese tagasihoidliku muige.
“Oh ei. Kuid miks me peaksime alati kõiges konsensusele jõudma? Ma arvan, et selles seisnebki meie tsivilisatsiooni tugevus, et me ei mõtle kõik ühtemoodi, isegi relvajõududes mitte. Muidugi, igapäevase elu ja teenistuse muudab see meie tsivilisatsiooni üllas voorus kahjuks nii mõnigi kord üsna piinarikkaks.” Arst muigas omakorda.
“Muide, veel üks vähetuntud asjaolu kosmoselahingu kohta: enne lahingut püüdis eelgrupi ülem kaks korda ar’ashw’arhanghiritega rahumeelsesse kontakti astuda, nii nagu Föderatsiooni Senati poliitiline juhis ette näeb. Ta kasutas ar’ashw’arhanghirite oma märgisüsteemi, mille me olime selleks ajaks juba ammu dešifreerinud, nii et mingi juhuse, arusaamatuse või meiepoolse tahtliku agressiivsusega, nagu mõned väheinformeeritud allikad siiamaani väidavad, siin küll tegemist polnud,” selgitas kommodoor.
“Arvasin, et lahingu, nii nagu ka kogu sõja ajendiks oli koloonia hävitamine Paradise Valleyl ar’ashw’arhanghirite poolt,” avaldasin oma arvamust.
“Ei, see polnud nii,” väitis kommodoor