Mõlemad teadsid, kui palju probleeme võib kerkida kabineti ja parlamendi veenmisel ohu olemasolust, mida nemad nii selgelt nägid.
Härra Disraeli ja teised ministrid lahkusid.
Kuninganna istus veel pikka aega kulmu kortsutades paigal.
Ta püüdis mõelda välja kedagi sobivamat kohale, mida ta pidi pakkuma printsess Aileeni ja lahkunud prints Luciani tütrele.
Kuninganna terav mõistus sorteeris oma arvukaid sugulasi.
Ta jõudis samale järeldusele, millele olid jõudnud ministrid: rohkem printsesse pole.
Kuninganna ei suutnud meenutada, kas ta on Erinat üldse kunagi näinud.
Nüüd mõtles ta, et oli veidi kohatult käitunud, kui polnud lesestunud printsess Aileeni Windsori lossi rohketele üritustele kutsunud.
Seriphose prints Lucian oli Iirimaad külastanud. Ta oli soovinud seal jahti pidada, sest Iirimaa metsad olid kogu Euroopas tuntud kui jahimeeste suurim ja põnevaim väljakutse.
Iirimaal viibides oli ta kohanud aga O’Kelly krahvi vanimat tütart ja kaotanud südame.
Printsess Aileen polnud ainult vaimustav ratsutaja, vaid ka vapustavalt kena.
Ta polnud täisealiseks saamisest alates just kuigi paljude noormeestega kohtunud.
Klassikalise välimusega Kreeka printsil oli sarmi, millist neiu varem kohanud polnud.
Mees rabas ta jalust.
Nad abiellusid ja läksid elama Seriphosele, mida ei saanud just luksuslikuks kohaks nimetada.
Kuid nad olid armunud ja õnnelikud.
Kuueteistkümne aasta pärast tapeti prints ühe ülestõusu käigus, mida Kreekas pidevalt ette tuli.
Murtud südamega printsess Aileen naasis Inglismaale, kaasas viieteistaastane tütar.
Printsessi äraoleku ajal oli tema isa surnud.
Kuna kadunud krahvil polnud poegi, oli uueks O’Kelly krahviks saanud üks printsess Aileeni kauge nõbu, kes ei ilmutanud erilist külalislahkust.
Tegelikult tegi ta üsna selgeks, et printsess Aileen pole Iirimaal teretulnud.
Seega oli lesk läinud abilootuses kuninganna Victoria jutule.
Tal oli lubatud prints Lucianiga abielluda ainult seetõttu, et O’Kelly krahvid olid Iiri kuningate kauged järeltulijad.
Printsess Aileen oli ka kuninganna Victoria kauge nõbu.
Tol ajal polnud talle võimalik pakkuda elukohta Hamptonis õukonna juures.
Seega oli kuninganna andnud printsessi käsutusse väikese maja Windsor Parki äärealal.
Ta määras lesele ka väikese elatusraha, millest piisas tõesti ainult ta enda ja tütre toitmiseks.
Kui revolutsioon Seriphoses lõppes, tuli ka sealt aegajalt väikseid rahasummasid.
Printsess Aileen pidi iga krossi lugema ning eelmisel aastal oli tema tervis järsult halvenenud.
Kuninganna saatis ühe ootava saadiku printsess Aileeni väiksesse majakesse.
Kui saadik oli lahkunud, võttis Tema Majesteet kirjutuslaua sahtlist oma sugupuu tabeli.
Ta uuris seda tähelepanelikult.
Kuninganna lootis ikka veel leida sobivamat naist võluvale ja kindlasti intelligentsele Vultarnia kuningale.
Ta kontrollis iga nime ja uuris ka suguvõsa raamatuid, püüdes leida mõnda kahe silma vahele jäänud sugulast.
Kuid tulutult.
Ainus sobiv printsess oli Erina, kes arvepidamise järgi oli küll alles üheksateistkümneaastane.
Kui Briti lipust pidi saama Vultarnia iseseisvuse sümbol, sai seda lehvitada ainult Erina.
Kuninganna pani sugupuu tabeli sahtlisse tagasi.
Ta kirus end jälle, et polnud printsess Aileeni ja tema tütre käekäigust rohkem huvitunud.
Siiani oli ta neid üsna tähtsusetuteks pidanud.
Kõigi teiste kohustuste juures polnud tolle tüdruku haridustee kontrollimine talle meelde tulnud.
Ta polnud pidanud Erinat sobilikuks abikaasaks ühelegi Euroopa monarhile.
“See on täiesti minu süü!” mõtles kuninganna. “Nüüd on juba liiga hilja selles suhtes midagi ette võtta.”
Kuningannale meenus, et juba homme lahkub ta Prantsusmaale puhkusele.
Esimest korda oli kuninganna Victoria külastanud Prantsusmaad kolmekümne ühe aasta eest, aastal 1843.
See oli olnud tõeline seiklus ja armastatud prints Albert oli olnud pidevalt tema kõrval.
Koos temaga oli kuninganna olnud valmis minema ükskõik kuhu.
Nüüd reisis ta üksi, ainult teenindava personali saatel.
Prantsusmaale reisib ta kuninglikul jahil. Kuninganna ei suutnud taas merele pääsemist ära oodata.
Ta oli ka ilma härra Disraeli selgitusteta mõistnud, et kui Venemaa juba sõjaväge mobiliseerib, on Vultarnia kuningal abieluga tuli takus.
“Ma ei saa selle tüdruku suhtes midagi ette võtta,” ütles ta endale vihaselt. “Samas olin mina troonile tõustes alles kaheksateistkümneaastane.”
Kuninganna mõtles oma edule, mis ta aastatega saavutanud oli.
Ta istus oma kirjutuslaua taha.
Kuninganna kirjutas päevikusse, et peaminister oli käinud talt abi palumas.
Probleem oli lahendatud, kuid kuninganna ei suutnud heita kõrvale mõtet, mida kuningas Alexius sellest arvata võib.
Teine peatükk
Pythia hakkas lõunat valmistama.
Ta oli parem kokk kui Erina.
Varsti pärast seda, kui ta siia väiksesse rookatusega majakesse elama asus, avastas Pythia, et sugulastele meeldib tema kokakunst.
Nii oligi ta söögitegemise enda peale võtnud.
Pythial polnud selle vastu midagi, ta oli ka oma vanematele toitu valmistanud.
Mõeldes sellele, kui tore neil oli olnud süüa mustlaste lõkkel või talupoegade tuleasemel valmistatud toitu, oleks ta tahtnud nutta.
Kuid pisarad ei too Pythia vanemaid tagasi.
Ta pidi olema vapper nagu ema.
Kui leedi Aileen O’Kelly Seriphose printsiga abiellus, oli krahv O’Kelly lootnud ka oma nooremalt tütrelt sama tähelepanuväärset abielu.
Krahv polnud just päris snoob, kuid ta oli väga uhke oma põlvnemise üle Iiri kuningatest.
Seega oli suureks löögiks, et tema naine pärast kahte tütart enam rohkem lapsi ei saanud.
Kuid kaks imeilusat tütart olid krahvi südamerõõm.
Kui prints Lucian Aileeni kätt palus, andis isa sellele ühendusele suurima heameelega oma õnnistuse.
Krahv ei võinud muidugi teada, et juba õige varsti prints Lucian sureb ning side Seriphose kuningakojaga katkeb.
Aileen O’Kelly oli olnud kaunis ning polnud üllatav, et ka tema ainus laps Erina oli iludus.
Isalt päritud mustade juuste ja ema siniste silmadega nägi Erina tõesti võluv välja.
Tal oli tumedad ripsmed, sellist kooslust kutsusid iirlased “mustade kätega paigale asetatud sinisilmadeks”.
Krahvi noorem tütar Clodagh oli samuti kaunitar.
Paljud inimesed pidasid teda õest isegi ilusamaks.
Tüdrukute vanusevahe oli ainult kaheksateist kuud.
Kui