Jeesuse õpetuse algus ja esimesed jüngrid
14. Aga pärast seda, kui Johannes oli vangi pandud, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala head sõnumit.
15. Ta ütles: „Aeg on täis ja Jumala Riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge Head Sõnumit.“
16. Ja Galilea järve kallast pidi kõndides nägi Ta Siimonat ja tema venda Andreast, kes viskasid oma võrgud järve, sest nad olid kalamehed.
17. Ja Jeesus ütles neile: „Tulge minu järele ja ma teen teist inimesepüüdjad!"
18. Ja kohemaid jätsid nad oma võrgud ja järgnesid Temale.
19. Ja kui Ta oli pisut edasi läinud, nägi Ta Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest; ka need olid oma paadis ja parandasid võrke.
20. Ja Ta kutsus neid kohemaid. Ja nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ja läksid Tema järel ära.
14–15. Jumala hea sõnum on see, et kurjusel ei ole viimast sõna: kõike, mis on halvasti, saab veel heaks teha. Selleks aga peab inimene end kokku võtma ja „meelt parandama“. Meeleparandus tähendab kõigepealt äratundmist, et Jumal on halastus, „heatahtliku armastuse Jumal“, nagu kirjutab Johannes Paulus II. Sellest tuleb jõud pöördumiseks, pidevaks konversiooniks, mis peaks moodustama meie maise teekonna olulise aspekti.
16–20. Kalurid, kellest Jeesus tegi apostlid, olid Temast juba varem kuulnud. Andreas ja Johannes olid ju Ristija Johannese õpilased (Jh 1:40) ja Johannes oli juhtinud tähelepanu mehele, kes pidi tulema pärast teda ning olema temast palju suurem ja tähtsam. Sellest tunnistusest kõneldi ümbruskonnas ja muidugi ka oma peres ja töökaaslaste hulgas. Oli ju Siimon Peetrus Andrease vend (1Jh 1:41).
Huvitav paistab siin Markuse napisõnalisus. Jeesus kutsub ja „kohemaid“ jätavad mehed oma võrgud, paadid ja kolleegid ning lähevad kutsujaga kaasa. See näitab, et nende unistused ja eluideaal olid juba tõusnud palju kõrgemale kui maapealne „teenistus“.
See näitab ka, et Jumalariigi ehitamiseks ei ole vaja kõigepealt diplomeid ja põhjalikku kirjatarkust, vaid kiiret siirast vastust Jumala kutsele.
Kapernauma sünagoogis. Roojase vaimu väljaajamine
21. Ja nad tulid Kapernauma. Ja juba esimesel hingamispäeval läks Jeesus sünagoogi ja hakkas õpetama.
22. Ja inimesed olid jahmunud Tema õpetusest, sest Ta ei õpetanud neid nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald.
23. Ja kohe tuli nende sünagoogi inimene, kes oli roojase vaimu käes. Ja see kisendas:
24. „Mis Sa meist tahad, Jeesus Naatsaretist? Kas Sa oled tulnud meid hukka ajama? Ma tean, kes Sa oled: Jumala Püha!“
25. Aga Jeesus noomis teda ja ütles: „Jää vait ja mine sellest inimesest välja!“
26. Ja roojane vaim raputas teda ägedalt ja läks temast välja, kisendades valju häälega.
27. Ja nad kõik olid imestunud, nii et nad arutasid omavahel: „Mis see nüüd on? See uus õpetus, antud meelevallaga? Ta käsutab ka roojaseid vaime ja need kuulavad Tema sõna.“
28. Ja kohe levis Tema kuulsus kõikjal kogu Galilea ümbruskonnas.
21. Sünagoog (kreeka syn-agōgē tähendab „kokkutulekut, koosolekut, kogukonda“) oli koht, kus juudid kogunesid ühiseks palvuseks arvatavasti juba Babüloni (Paabeli) vangipõlvest saadik. See oli suur saal, ehitatud nõnda, et istudes oli koguduse pilk suunatud Jeruusalemma poole. Saalis oli kapike, kus hoiti Moosese seaduse tekste, ja suhteliselt kõrge kõnelava, kust kirjatargad lugesid ja seletasid Pühakirja. Tunnustatud kirjatarka võis mõnikord asendada mõni lihtne koguduseliige (vt Lk 4:16–20).
22. Kõnelemisviis näitab tavaliselt kõneleja isiksuse eripära. Kirjatargad esitasid oma arvamusi peamiselt Moosesele toetudes ja lasksid märgata ka oma kahtlusi. Jeesus seevastu kõneleb enda nimel. Sageli leiame siit väljendi: „Mina ütlen teile …“ Tema sõnades on kõik selge, kindel, vastuvaidlematu.
23–26. Kurja jõud püüavad end kõigisse maailma asjadesse sisse segada. Harilikult sünnib see diskreetselt, märkamatult, vahel aga üsna kummalisel viisil. Igal juhul on neile Kristuse ilmumisega seatud tugevamad piirid kui enne. Tänapäeval on possessiooni-nähted16 muutunud harvemaks kui Jeesuse ajal, kuid nende analüüsimine ja seletamine jääb endiselt keeruliseks. Kas kellelegi on kuri sisse läinud või väljendab tema olek või tegevus isiklikku tigedust? Kaasaegne psühholoogia oskab peaaegu kõik inimlikud reaktsioonid ratsionaalselt ära seletada. Kuid saatan opereerib ka ratsionaalsusega …
Kirik on kasutanud ja kasutab veelgi – kuigi harva – teatavaid eksortsismivahendeid. Kuid igaüks, kes tunneb kiusatust või hädaohtu, võib sellele teadlikult vastu astuda sõnadega, mis Jeesus ise on oma sõpradele pärandanud. See on väike lause Meie Isa palvest: „Issand, päästa meid ära Kurjast!“ Seda peaksime ka oma argielu „puhastamiseks“ sagedamini tarvitama.
27–28. Jeesus kõneleb ja teeb. Ta ütleb, mis Tal öelda on, ega otsi kinnitust teistelt tunnustatud õpetajatelt. Tema sõnad ning teod kuuluvad kokku, nagu märgib ka II Vatikani Kirikukogu. Nad täiendavad teineteist. Sõnad valgustavad tegusid ja teod annavad tuge sõnadele. Nõnda avaldab Jeesuse isik tugevat mõju kogu kuulajaskonnale, olgu see algselt meelestatud sõbralikult või vaenulikult.
Peetruse ämma ja teiste haigete tervendamine
29. Ja kohe kui nad sünagoogist välja tulid, läksid nad koos Jaakobuse ja Johannesega Siimona ja Andrease majja.
30. Aga Siimona ämm lamas voodis palavikus. Ja kohemaid kõnelesid nad temast Jeesusele.
31. Ja Tema astus juurde, võttis tal käest kinni ja aitas ta üles. Ja palavik lahkus temast ning ta hakkas neid teenima.
32. Aga õhtu saabudes, pärast päikese loojumist tõid nad Tema juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud
33. ja terve linn oli kogunenud ukse ette.
34. Ja Ta tegi terveks paljusid, kes põdesid mitmesuguseid tõbesid, ning ajas välja palju kurje vaime, aga ei lubanud kurjadel vaimudel rääkida, sest need teadsid, kes Tema on.
29–34. Apostlitest ei tea me enne nende „kutsumist“ suurt midagi. Kirjutatud on ainult, et nad olid kalurid. Episood haige ämmaga näitab, et Peetrus oli abielus või oli seda olnud, ja elas Kapernaumas, arvatavasti oma naise vanemate majas, mis pidi olema küllalt suur, et võtta vastu ja majutada Jeesust koos jüngritega.
Kuna linn on väike, siis levib teade kahest imeteost – kurja vaimu väljaajamisest ja Peetruse ämma tervekstegemisest – kiiresti kogu ümbruskonnas. Kui päike loojub, tähendab see sabati lõppu ja võimaldab jälle normaalset tegevust, siis tuuakse igalt poolt tõbiseid ning vigaseid Jeesuse juurde.
Ka kurjad vaimud teavad juba, et Jeesus on Messias. Jeesus käsib neil vaikida, nagu hiljem ka apostlitel, sest rahva poolt oodatud Messias on poliitiline kuju ja talle peab aja jooksul kannatlikult selgitama, mida tähendab see sõna Jumala plaanis. Imed aitavad huvi äratada ja mõtlema panna.
Kui Jeesus käsib kurjadel vaimudel suu pidada, siis võibolla ka sellepärast, et Ta ei taha vastu võtta Valede Vürsti tunnistust Tõele, nagu mõned kirikuisad on arvanud.
Lahkumine Kapernaumast
35. Ja järgmisel hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, läks välja ühte üksildasse kohta ja palvetas seal.
36. Ja Siimon ning need, kes olid Temaga, hakkasid