12:1.13 (129.11) Suuruniversum on käesolevaks ajaks kujundatud ja asustatud loodu. Ta koosneb seitsmest superuniversumist, mille arenguline kogupotentsiaal küünib ligemale seitsme triljoni asustatud planeedini, keskse loodu igavesi sfääre arvestamata. See katseline määrang ei võta aga arvesse arhitektuurilisi haldussfääre ega sisalda kaugemalasetsevaid, korrastamata universumite rühmi. Suuruniversumi praegune sakiline äär, tema ebaühtlane ja lõpetamata perifeerne osa, millele lisandub kogu astronoomilise olukorra äärmine ebakindlus, paneb meie täheuurijaid uskuma, et isegi seitse superuniversumit on praegu veel lõpetamata. Kui liigume seestpoolt, jumaliku keskme juurest mingis ühes suvalises suunas väljapoole, jõuame lõpuks korrastatud ja asustatud loodu kaugeima piirini — jõuame suuruniversumi kaugeima piirini. Tolle välispiiri lähedal, selle suurejoonelise loodu kauges, kõrvalises nurgas elab teie kohalik universum oma sündmusrikast elu.
12:1.14 (129.12) Väliskosmose tasandid. Eemal kosmoses, tohutul kaugusel seitsmest asustatud superuniversumist, on kujunemas hiiglaslikud ja uskumatult hämmastavad jõu ning ainestuvate energiate ringlused. Seitsme superuniversumi energiaringluste ning tolle jõutoime hiigelsuure välisvööndi vahel paikneb suhteliselt vaikne ruumitsoon, mille läbimõõt kõigub, ulatudes keskmiselt neljasaja tuhande valgusaastani. Nendes tsoonides pole tähetolmu — kosmilist udu. Need meie seast, kes noid nähtusi uurivad, pole kindlad seitset superuniversumit ümbritseva suhtelise vaikuse tsoonis toimivate kosmosejõudude täpses seisundis. Ent praeguse suuruniversumi äärealadest umbes poole miljoni valgusaasta kaugusel võime täheldada tsooni, kus algab lausa uskumatult ulatuslik energiategevus, mille maht ja intensiivsus kasvavad pidevalt rohkem kui kahekümne viie miljoni valgusaasta ulatuses. See energiat andvate jõudude määratu mehhanism paikneb väliskosmose esimesel tasandil, mis kujutab endast kogu tuntud, kujundatud ja asustatud loodut ümbritsevat katkematut kosmilise aktiivsuse vööndit.
12:1.15 (130.1) Nendest piirkondadest kaugemal leiab aset veelgi innukam tegevus, sest Uversa füüsikud on tabanud esimesi märke jõuilmingutest rohkem kui viiekümne miljoni valgusaasta kaugusel väliskosmose esimesel tasandil jälgitavate nähtuste välispiirist. Pole vähimatki kahtlust, et niisugune tegevus ennustab ainelise loodu kujunemist tervikuniversumi teisel väliskosmose tasandil.
12:1.16 (130.2) Keskne universum on igavikuline, seitse superuniversumit aga ajalik loodu. Väliskosmose nelja tasandi osaks on kahtlemata määratud anda oma arengu lõpptulemusena lõplik loodu. Ning leidub neid, kes kinnitavad, nagu ei saaks Lõpmatu eales jõuda täieliku eneseväljendamiseni muidu kui ainult lõpmatuses; seetõttu loevad nad tõestamatult kehtivaks, et neljanda, kõige välimise kosmosetasandi taga asub veel üks, ilmutamata loodu, mis võib endast kujutada lakkamatult avarduvat, otsata ja ääreta lõpmatut universumit. Teoreetiliselt ei mõista me piiritleda ei Looja lõpmatust ega loodu potentsiaalset lõpmatust, ent sellisena, nagu ta eksisteerib ja nagu teda valitsetakse, on tervikuniversumil meie meelest olemas piirangud; kahtlemata piiristab ja piirab tema välisäärt väliskosmos.
2. Määratlematu Absoluudi mõjuvald
12:2.1 (130.3) Kui Urantia astronoomid vaatavad oma üha võimsamate teleskoopide abil kosmose salapärastesse avarustesse ning jälgivad seal peaaegu arvutute füüsiliste universumite hämmastavat arengut, peaksid nad aru saama, et vaatlevad Tervikuniversumi Arhitektide mõistetamatute plaanide suurejoonelist teostumist. Tõsi küll, meil leidub tõendeid, mis viitavad Paradiisi-isiksuste teatud mõjukohalolekule siin ja seal nende määratute energiailmingute juures, mis käesoleval hetkel noid välispiirkondi iseloomustavad, kuid asja laiemalt võttes peetakse seitsme superuniversumi kaugemate piiride taga laiuvaid kosmosepiirkondi üldiselt Määratlematu Absoluudi mõjuvallaks.
12:2.2 (130.4) Ehkki inimene võib palja silmaga näha vaid kahte või kolme Orvontoni superuniversumi piiridest väljaspool paiknevat udukogu, näitavad teie teleskoobid miljoneid ja miljoneid niisuguseid kujunevaid füüsilisi universumeid. Enamik teie teleskoopidele visuaalselt avanevaid täheilmasid asub Orvontonis, aga fotograafiliste menetluste abiga küünivad võimsamad teleskoobid vaatama kaugele suuruniversumi piiride taha — väliskosmose valda, kus on organiseerumas loendamatud universumid. Ning veel miljonid ja miljonid universumid jäävad teie praeguste instrumentide tegevusulatusele kättesaamatuks.
12:2.3 (130.5) Mitte kuigi kauges tulevikus näitavad uued teleskoobid Urantia astronoomide imetlevale pilgule vähemalt 375 miljonit uut galaktikat, mis paiknevad väliskosmose kaugemates piirkondades. Samal ajal avaldavad need võimsamad teleskoobid, et paljud noist universumisaarekestest, mida algselt peeti väliskosmosesse kuuluvaiks, on tegelikult osa Orvontoni galaktikasüsteemist. Seitsme superuniversumi kasvamine kestab ja iga superuniversumi välispiir nihkub järk-järgult kaugemale; uued udukogud stabiliseeruvad ja korrastuvad pidevalt ning mõned neist udukogudest, mida Urantia astronoomid peavad galaktikavälisteks, paiknevad tegelikult Orvontoni ääremail ning liiguvad ühes meiega.
12:2.4 (131.1) Nagu on täheldanud Uversa täheteadlased, ümbritsevad suuruniversumit arvukate tähe- ja planeediparvede eellased, mis loendamatute välisuniversumite kontsentriliste ringidena igast küljest praeguseks asustatud loodut piiravad. Uversa füüsikute arvutused kinnitavad, et nende välimiste, kaardistamata piirkondade energia ja aine hulk ületavad juba mitmekordselt kõigis seitsmes superuniversumis sisalduva ainemassi ja energialaengu koguhulga. Meile on teatatud, et kosmilise jõu muundamine nendel väliskosmose tasanditel on Paradiisi jõukorraldajate ülesanne. Teame ka, et need jõud on praegu suuruniversumit aktiveerivate füüsiliste energiate eellased. Siiski ei ole Orvontoni võimsusesuunajatel mitte midagi tegemist nende kaugete ilmadega ning sealsed energialiikumisedki pole märgatavalt seotud korrastatud ja asustatud loodu võimsusringlustega.
12:2.5 (131.2) Teame väga vähe nende kolossaalsete väliskosmose nähtuste tähendusest. Moodustumas on tulevikuline suurloodu. Võime vaadelda tema hiidmõõtmeid, aduda ta ulatust ning hoomata tema kuninglikke dimensioone, ent üldiselt ei tea me nendest ilmadest kuigi palju rohkem kui Urantia astronoomid. Meie teada ei leidu selles udukogude, päikeste ja planeetide välisringis ei inimesetaolisi ainelisi olendeid, ei ingleid ega muid vaimolendeid. See kauge valdkond jääb superuniversumite valitsuste õigusemõistmis- ja halduspiirkonnast välja.
12:2.6 (131.3) Kogu Orvontonis usutakse, et käimas on uut tüüpi loomisjärk. Usutakse, et sündimas on niisugune universumiteklass, millele on määratud saada kujuneva Lõplikkuse Korpuse tulevase tegevuse näitelavaks, ning kui meie oletused õigeks osutuvad, siis võib lõpmatul tulevikul teie kõikide jaoks varuks olla samasuguseid lummavaid vaatepilte, mida on lõpmatu minevik pakkunud teie vanematele vendadele ja eelkäijatele.
3. Universaalne gravitatsioon
12:3.1 (131.4) Kõik jõu-energia vormid — aineline, mõistuslik ja vaimne — alluvad võrdsel määral nendele mõjuväljadele, nendele universaalsetele kohalolekutele, mida me nimetame gravitatsiooniks. Isiksuski reageerib gravitatsioonile — nimelt Isa ainuomasele ringlusele. Aga kuigi too ringlus kuulub ainuliselt Isale, ei ole ta teistest ringlustest kõrvale jäänud; Kõikne Isa on lõpmatu ja toimib kõigis tervikuniversumi neljas absoluutse gravitatsiooni ringluses:
12:3.2 (131.5) 1. Kõikse Isa isiksusegravitatsioon;
12:3.3 (131.6) 2. Igavese Poja vaimugravitatsioon;
12:3.4 (131.7) 3. Ühise Toimija meelegravitatsioon;
12:3.5 (131.8) 4. Paradiisisaare kosmiline gravitatsioon.
12:3.6 (131.9) Ükski neist neljast ringlusest pole seotud ala-Paradiisi jõukeskmega; nad pole ei jõu-, energia- ega võimsusringlused. Nad on absoluutsed kohalolek-ringlused ning nagu Jumal, nii ei sõltu nemadki ei ajast ega ruumist.
12:3.7 (132.1) Sellega seoses oleks siinkohal huvitav tutvustada mõningaid vaatlusi, mida gravitatsiooniuurijate kogu on Uversal viimaste aastatuhandete vältel teinud. See ekspertide rühm on tervikuniversumi gravitatsioonisüsteemide suhtes tulnud järgmistele järeldustele:
12:3.8 (132.2) 1. Füüsiline gravitatsioon. Olles koostanud summaarhinnangu