Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Ilmub alates 1986. a juulist. 35. aastakäik.
ISSN 2228-0936
Aprill-mai, 2020. Nr 4-5
SISUKORD
Jossif Brodski Ära toast mine välja
Sveta Grigorjeva Luulet
Andrei Ivanov Ere leek
P. I. Filimonov Luulet 26 Igor Kotjuh Luulet
P. I. Filimonov Mitte väga valusalt ja mitte näkku
Nikolai Karajev Inimesed kui õunad
Ilja Prozorov Vananaistesuvi 59 Larissa Joonas Luulet
Irina Belobrovtseva Oma ja võõras: vene kirjandus Eestis aastail 1946–1953
Ivan Lavrentjev Eestivenelaste pühad ja kombed
Tiit Tammaru Eesti ja vene emakeelega inimeste elukohaerinevused Tallinnas
Nikolai Karajev Illusioonide isandad Eestimaa vitriinis
Heili Sepp Killustatud kogemuste Narva
VESTLUSRING
Elnara Taidre, Tanja Muravskaja, Anna Škodenko Teisesuse koodi murdmine nn eestivene kunstis
KUNSTILUGU
Keiu Krikmann Vaiksed manifestid
PANDEEMIAMÕTTED
Hasso Krull Looduse kroo; Tõnu Viik Pandeemia kogemus feno- menoloogilises vaate; Aet Annist Viiruselaiune võrk; Jüri Lipping Eriolukord 146; Maarja Kangro Paljas elu, Gaia ja teised; Ringa Raudla Pandeemia ja fiskaalpoliitika;
Branko Milanović Maailm pärast koroonat; Nicholas Mulder Koroona- viiruse sõjamajandus
VAATENURK
Aro Velmet Võta ja nuusuta!
Boris Veizenen Asünkrooniline nuku- teater
Aare Pilv Larissa Joonas – tundmatu suurus eesti luules
Ave Taavet Joonistused
Kujundus: Jüri Kaarma ja Eve Kask
Esikaanel: SANDRA KOSOROTOVA.
Teiste haavad. Töötuba ja pop-up näitus. Digitrükk kangale, erinevad käsitöötehnikad. 2018.
Tagakaanel: SANDRA KOSOROTOVA. Bananas (Champs-Élysées). Siid, digitrükk. 45×45 cm, tiraaž 3 tk.
2018. Foto Līga Spunde.
JOSSIF BRODSKI
Ära toast mine välja
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Ära toast mine välja – muidu keerad kõik untsu.
Milleks päikene sulle, kui võid tõmmata suitsu?
Väljas kõik on mage, rõõm – eriti mõttelage.
Käi ainult peldikus, siis kohe tagasi page!
Oo, ära toast mine välja, taksosõit oleks viga.
Piirdub ruum voolumõõtja ja koridoriga.
Kui, suu pärani, kallim külla tulla ei pelga,
aja minema ta, jäägu riided tal selga.
Ära toast mine välja, ennast nohuseks väida.
Mis seintest ja toolist võiks põnevam näida?
Milleks lahkuda toast, et õhtul sinna naasta
samana mis minnes – ainult rohkem täis saasta?
Oo, ära toast mine välja. Bossanoovat vihu,
king palja jala otsas, mantel paljal ihul.
Haiseb suusamäärdest ja kapsast eestuba.
Oled kribanud palju tähti, aitab neist juba.
Ära toast mine välja. Teadku vaid interjöör,
kuidas sa välja näed. Incognito, sieur,
ergo sum, nagu vormile kord käratas aine.
Ära käi õues – see õu pole sul prantsusmaine.
Saa teistest teistsuguseks. Hoia toa monopoli,
tapeedistu näost, anna mööblile voli!
Barrikadeerigu kapp ja blokeerigu riiv ust,
tõrjudes Kronost, kosmost, Erost, rasse, viirust.
SVETA GRIGORJEVA
mustrid
see poiss on vaene
lasnamäe oma majakovski
siin me oleme
futuristid
ilma tulevikuta
juba kauges
mineviku lapsepõlves
uppuv veneetsia
liuglemas mööda kanalit
odavate betoonseinte poole
näen seda poissi
nii selgelt
kõik me varjame oma vaesust
nii hästi
kui suudame
näen ju
ta teeb roppu ja räpast tööd selle
ilusa jope ja ilusa soni nimel
ta ütleb tere isa
bussi peale just istunud bomžile
heidab viimasele ette istmete määrimist
ütleb isale
mina ei istu kunagi
oma tööriietes bussis maha
ei määri teiste ilusaid ja puhtaid riideid
see poiss istub must kaugel
oleme kõik üksteisest väga kaugel
aga ma kuulen teda
ta kõne on selge ja agressiivne
see on nii kodune ja tuttav turvaline
mähib mu enda sisse
nagu pehme pleed mõne vastsündinud beebi
ta ütleb isale
pohhui
las kõik kuulevad
keegi ei hooli
vaatab mulle otsa ma vaatan vastu
vannun – tõsi
ma ei hooli –
lasnamäe buss on täis selgeltnägijaid
aga keegi neid
televisiooni ei luba
ma ei ole kunagi eriti hoolinud kellestki peale enda
aga ma pakun talle pilku ja ma ei paku seda
kuigi tihti vahel harva
on tõesti nii vähe vaja et
saadan imetleva pilguga tema ilusat
majakovskilikku soni värvilist kallist jopet
vajutan pehmelt silmadega tema väärkoheldud
ehk ka vähepuudutatud kehale salajase mustri
spekuleerin
mõtlen kas ma muudan su elu oma peas
nüüd traagilisemaks kui see tegelikult on
kõik ühe sitase luuletuse nimel
anna