Aktsiatega rikkas ja vabaks. Arne Talving, Marcus Hernhag

– sa jõuad tubli sammu edasi juba siis, kui jätad viimase klaasitäie või viimased maiuspalad vms ostmata.

      Kui tahad, et raha üle jääks, siis tuleb loomulikult tarbimist kärpida. Pole vaja koguda asju, mida sa ei pea omama. Iga ostetud esemega väheneb nende asjade väärtus, mis sul juba olemas on. Kui sul juba on üsna uus mobiiltelefon, siis sellest saadud kasu väheneb, kui sa uue ostad. Kui muretsed ka kolmanda, siis väheneb kahe eelmise väärtus, sest ilmselt suudad korraga keskenduda ainult ühele ja ainult seda kasutada. Sama on ka muu elektroonikaga, rõivastega jne. Mida rohkem midagi ostad, seda vähem hindad seda, mis sul juba olemas on.

      Me kõik vajame mõnikord uusi riideid ja koduelektroonikat, sest asjad kuluvad ja tulevad uued paremad tooted, aga põhimõtteliselt vajad sa endale koju iga asja vaid ühe või paar eksemplari. Kellelegi ei lähe tarvis 30 paari kingi ega telerit igasse tuppa. Asja kasu kahaneb sedamööda, kuidas tekib üleküllus. Võid küll osta allahindluselt, võib-olla on niimoodi odav vabalt poodelda, kuid see on ikkagi lisakulu. Ühest küljest hindad olemasolevaid asju rohkem, kui elad tagasihoidlikumalt, teisest küljest säästad raha. Võid oma kapitali hoopis investeerida ja rohkem raha teenida. Less is more, nagu kõlab käibetõde.

      Hea näide toodi Rootsi taskuhäälingusaates „Lyxfällan“ („Luksuse lõks“). Üksikema töötas palju ja tõi seetõttu piinava südame­tunnistuse summutamiseks pojale iga päev uue mängu­asja. Lõpuks märkas ta, et laps ei rõõmusta enam lelude üle. Mida rohkem sa midagi saad, seda vähem sa seda hindad. Kasu määr või rõõm veel ühest samalaadsest asjast kahaneb pöördvõrdeliselt kvantiteediga. Saateosalise laps nõustus üsna kergelt mängu- ja muid asju ära müüma, et hoopis raha saada.

      Sarja 15. saates tuli jutuks, et keskmisel rootslasel on 30 000 Rootsi krooni eest kasutamata asju. Puhkus maksab keskmiselt 18 000 Rootsi krooni. Inimeste riiulitel ja kappides vedeleb hulk kasutamata puhkust.

      Sina ise valid. Erinevates telesaadetes näed inimesi, kes kulutavad suuri summasid lõbustuste peale. Pere jätab ühel ­aastal jõulukingid tegemata, et osta majale ja aeda jõuluvalgustus. Muidugi, kui sa seda tõesti tahad ja selle üle rõõmustad, siis lase käia. Aga siis pead rohkem töötama ja saad investeeringutest vähem tulu. Teised panevad kõvasti raha väljas käimise, alkoholi, jookide, sigarettide ja mokatubaka alla. Kas sa tõesti muud oma elus ei tahagi? Igal juhul toimub see sinu edaspidise finantsvabaduse arvelt. Sina ise valid oma elu, kas siis teadlikult või mitte. Me kõik langetame kogu aeg valikuid investeerimise ja tarbimise vahel ning see juhib meie finantsstandardit. Kui investeerid kõigepealt, saad hiljem seda enam tarbida.

      Kõneka näite leiame raamatust „Naabermaja miljonär“, kus suitsetav Friendside abielupaar oleks säästnud 100 000 dollarit, kui nad sigarettide asemel oleksid läbi elu ostnud indeksfondi osakuid. Kui nad oleksid ostnud tubakahiiu Philip Morrise aktsiaid ja dividendid reinvesteerinud, oleks 46 aastaga kogunenud kokku kaks miljonit dollarit.

      Häid harjumusi tuleb harjutada ja õppida noorelt, nagu näitasid kuulsa vahukommikatse järelkontrolli tulemused. Walter Mischeli 1972. aasta uuringus anti lastele, kes suutsid 15 minuti jooksul vahukommist või koogist loobuda, lisaks veel üks maiustus. Muidu lisamaiust ei saanud. Kümneid aastaid hiljem selgus järelkontrollis, et targalt tarbinud ja preemiat oodanud lapsed olid distsiplineeritud ka hilisemas elus. Enamasti olid nad normaalkaalus ega tarvitanud meelemürke.

      Nii nagu lotopiletite ja kasiinode näites, on ka sigareti- ja maiustusepoodide puhul rohi rohelisem aktsionäride pool piirde­aeda. Sa ise valid, kus tahad olla, kuigi pead kõvasti tahtma, et suitsetamine maha jätta ja börsi rohelisele viljakale niidule astuda.

       8

      ka kasutamata raha annab Tulu

      On müüt, et kapital tuleb kasu saamiseks varem või hiljem ära tarbida või millekski kasutada. Rahast on sulle kasu igal juhul, kas oled siis hästi investeerinud või on sul varuks vaid natuke vaba raha. Ööl ja päeval, aastaringselt. Seda nimetatakse turvatundeks. Sa tunned end turvaliselt, kui sul on võimalik vaja­minevaid asju osta, kui miski kodus ootamatult katki läheb. Äraütlemata mõnus on nii palju hinge taga omada, et võid ülemuse tööl puu taha saata. Kui väga vaja, võib kapitali ka kasutada, iseasi, kas sa seda teed või mitte. Ka siin mängib tähtsat rolli mõtteviis. Raha sinu taskus ei tohi põleda, see peab andma turvalise ja vaba tunde.

      Majandusteadlane Micael Dahlen kõneles saates „På riktigt“ („Päriselt“), et ootamatult paranenud rahaline seis teeb inimese kolmeks kuuks õnnelikuks. Järgneb normaalne olukord, kus õnnelikkuse tase sõltub sellest, mida oma rahaga peale hakatakse. Seda näitavad tema uuringud erinevates riikides.

      Mina usun, et targast tarbimisest on palju kasu nii rikkuse poole teel olles kui ka juba kohale jõudnuna. Veel parem on, kui oskame lisaks nautida ka algul väiksematest ja üha kasvavatest säästudest tulenevat kindlustunnet.