Otse aia taga. Jüri Kolk. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Jüri Kolk
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Зарубежные стихи
Год издания: 0
isbn: 9789949747207
Скачать книгу
teid ja hakkasin mõtlema

      ei ma muidugi tean

      et teie ei ole tegelikult mõrvar

      veel üks minutike palun

      ühesõnaga

      hakkasin mõtlema et kui te olete nii sarnased

      et mul oleks huvitav teada

      et kui te kellegi maha lööks

      kas pigem suruõhuvasara või kirvega

      oh olge nüüd

      teie küll ei ole mürgitaja

      VABANEMINE

      oma elutee keskel

      leidsin end sügavast pasast

      vabandage väljendust tõesti

      võtsin end kokku

      läksin üles mäe peale

      mägi või asi

      parim mis mul võtta

      hüüdsin kõigest väest

      hüüdsin korda kolm

      tagane minust saatan

      tagane minust saatan

      tagane minust saatan

      ja kui saatan oli minust

      kolm korda taganenud

      olin ootamatult puhas

      ja tühi

      nõus seedima vaid

      mahemeega nuumatud karuliha

      vahtima päevad läbi selgetesse silmadesse

      taguma imelikest aamidest

      imelisi õõnsaid helisid

      sõitma üle mere

      heade inimeste juurde

      kuulama kogu öö ööbikulaulu

      ööbik laulab nüüd aastaringselt

      kus ta pääseb

      DAMOKLESE KÜÜNEKÄÄRID

      muidugi ei ole see damoklese mõõk

      ega giljotiin

      mis su pea kohal ripub

      pole põhjust hädaldada

      paar knopkat

      männiokast

      nööpnõela

      kruvikest

      peotäis klaasikillukesi

      näpuotsaga katusenaelu

      mõned okkad ja ogalikud

      veel üht-teist

      kõik tühised asjad

      muretseda pole põhjust

      privileege nõuda pole õigust

      ei midagi erilist

      kokku paar tonni

      kui sedagi

      pigem ikka vähem

      naerata

      elu naeratab vastu

      EI KÕNELE

      loomulikult ei kõnele

      romeo ja julia

      armastusest

      see on ju siililegi selge

      serviti virutage sellisele armastusele

      ütleb siil

      kuulake siili

      aga see on ikkagi ilus lugu

      algusest peale

      igatsusest parema maailma järele

      ilma paari traditsioonita

      ilma mõne ettemääratud vihkamiseta

      VIILIN

      öö viilin trelle

      vaikuse krigin rinnus

      jõelt kuuldub õhku

      TÄPSUSTUSED

      lubage ma täpsustan oma mõtet

      vaadake teie sõnavõtt

      ei olnud mulle meeltmööda

      õigupoolest kui tohib veel veidi täpsemini

      täitsa ebameeldiv oli

      detailsemalt öeldes

      vastik

      kui see juba jutuks tuli

      rumal tundus ka olevat

      noh lollakas

      oi

      kas te ise tõesti arvate nõnda

      tahaksin seda veel omalt poolt

      kommenteerida

      palun

      ainult paar täpsustavat märkust

      laske palun käed alla

      paar täpsustavat märkust

      kuulge teie

      palun ärge kiskuge mind

      selle härra rinnalt maha

      kas te ei näe

      meil on vestlus pooleli

      TAEVATREPP

      taevatrepp

      ma arvan

      ma tean

      see on pruun

      vana

      puidust

      keegi pole seda kunagi pühkinud

      kõigi koormatest on pudenenud rämpsu

      peamiselt tolm

      olmeprügi

      mälestused

      veel need mõni tuhat otsust

      esimese mademeni

      taevas ei terenda

      maa ei paista

      õhk seisab

      hetk viibib

      sa ei vaata vasakule ega paremale

      vahid maha jalge ette

      keegi on siit puid tassinud

      midagi pannakse põlema

      kõnnid üksi

      keegi ei käi koos sinuga

      keegi ei käi sinu ees

      keegi ei käi sinu järel

      kõnnid üksi

      keegi on siin kunagi olnud

      esimese mademeni

      on paar tuhat sammu

      BUDDHA PISARAID EI USU

      see hetk

      kogu maailm tundus olevat selge valmis ja

      hoomatav

      see hetk on läinud

      ehk mitte jäädavalt

      aga läinud

      õnnis hetk ei viibinud

      armastus ei kanna enam maailma

      sina ei kanna enam maailma

      ei näe läbi selle lahkest koest

      vintskled vanades ämblikuvõrkudes

      selle hetke selgused ja selgitused on läinud

      sõrmenukid tõmbuvad krampuv-valgeiks

      see