Paljajalu-suvede aegu. Blackberry saare romaan, 1. raamat. Susan Mallery

oli surmani väsinud, tahtis pikali visata, sulgeda silmad. Ta pani sellele vastu, kuigi tal oli vaja taastuda. Kuid une eest tuli maksta teatud hinda. Uni tõi unenäod ja unenäod olid täielik põrgu.

      „Sinuga on teisiti,“ ütles ta pudelit suule tõstes. „Sinuga on lust ja lillepidu.“

      Ta võttis suure sõõmu, lastes viinal kõrvetada kõri ja keerelda tühjas kõhus. Ta jõi, kuni oli veendunud, et teda ei ähvarda unenäod; kuni oli veendunud, et tal õnnestub veel ühel ööl kõik unustada.