Kr: esimene kiri korintlastele
1. Ts: esimene kiri tessaloniklastele
Gl: galaatlastele
Rm: roomlastele
Tim: esimene kiri Timoteusele
Jk: Jaakobuse kiri
Apokriivad
Trk: Saalomoni tarkuseraamat
Srk: Jeesus Siirak
Abi aiast, vari võrgust. [EV 13]
Kasu on kõige nõrgemastki, tugeva kaasabil teeb nõrkki midagi. Häädemeeste khk-st on seletus (1936): „„Abi ikki aiast ja vari varjust,“ ütelnu’ jänes, ku ta talve kange tuisuga uhakavarre varjus seisnu’. Jänese „sõnu“ korratakse tihti, kui püütakse kehvast varjust kasu saada.“
Abi saab ikka, kui arstitakse. [EV 15]
Kui abi on tarvis, küll siis arstile minnakse. Igasugusest hädast saab jagu, kui mõelda, kuidas sellega toime tulla. Lahendamatuid olukordi pole olemas. Seletus Laiuse khk-st (1937): „Käib inimene hinge- ehk ihuarsti juures, igalt poolt tema saab abi. Nii et ta oma soovidega võib rahul olla.“ Kogemuslugu Lüganuse khk-st (1964): „Vanasti ööldi, et abi saab, ku arstil käid, aga mina sain omast kääst uue väljendi, vast 1960. aastal. Koleda sisemise valuga lasin end viia Püssi arstile. Kodus ei old arsti, sõitsin ukse alt müöda ja valu kohe ku pühitud. Tagasi tulles ütlesin oma saatjatele, et abi saab ikke, ku arsti ukse alt müöda käid, sis saad tervest. Tänaseni terve.“
Aeg annab arutust. [EV 58]
Aeg annab tarkust juurde. Eks aeg näitab, kuidas mõne segase olukorra lõpuks lahendab, kas mõnest asjast on kasu või kahju. Kolga-Jaani khk-st (1936) kirja pandud, et ütlust on kasutatud tumeda, selgusetu juhtumi kohta. Häädemeeste khk-st kommenteeritud vanasõna kasutamise kohta (1961), et seda „öeldud perekonnatülisi kõneldes“.
Aeg annab head nõu. [EV 59]
Otsustamisega ei tasu kiirustada, pigem tuleb kaaluda ja mõtlemisaega võtta. Väike-Maarja khk-st seletus (1968): „Ruttamisega läheb mõnikord kõik nässu, ei tule head asja välja. Mõelda, vaadata, tasa ja targu, siis läheb kõik hästi.“ Trükis: Helle, 1732.
Aeg kõik asjad lõpetab. [EV 70]
Aeg toob segastesse asjadesse selguse, lõpuks lahenevad kõik probleemid. Kuusalu khk-st (1957): „Aeg kõik asjad lõpetab, jumal ikka armastab.“ Pilistvere khk-st (1980): „Kõik paha läheb mööda ja tulevad jälle paremad päevad, mil halbu enam nii teravalt ei mäletata.“
Aeg kõik haavad parandab. [EV 72]
Aja jooksul saadakse kõikidest hädadest üle, kuigi armid võivad jääda. Seletus Vigala khk-st (1949): „Aja jooksul saab mõnigi raske elujuhtum parandud; suur kahi iäs tehtud, aga mälestused jääväd ikegi järele sest.“ Eurovanasõna: „Aja lineaarne kulgemine kõrvaldab kõik keha pinnale tekitatud valusad moodustised.“
Aeg on raha. [EV 80]
Aeg on väärtuslik, seda ei tohi niisama mõttetult kulutada. Öeldud, kui kiirustatud töötegemisega. Karksi khk-st variant (1935): „Vähem rääkida, rohkem teha. Sest aeg on raha ja raha on vähe.“
Aega elada, aega surra. [EV 49]
Kõigeks jätkub aega. Elu kulgeb pikkamööda. Esineb
juba piiblis (Kg 3: 2). Rahvusvaheliselt tuntud vanasõnast on inspiratsiooni saanud nt Erich Maria Remarque oma romaani pealkirjale „Aeg antud elada, aeg antud surra“ („Zeit zu leben und Zeit zu sterben“, 1954).
Aega härjal, aega orjal. [EV 50]
Palgaline ei kiirusta tööga, püüab viilida, võimalikult palju magada ja süüa. Lüganuse khk-st pärineb 1960. a-tel kirja pandud seletus: „Sundimise puhul vastatakse ka praegu naljatoonis. Väljend on pärit mõisa ajast, härja viataja poisike, kes kepiga härga vaole juhtis.“
Aega läheb, aga asja saab. [EV 56]
Iga asi tahab oma aega. Pärast pusimist on pilt palju ilusam. Kõik ei pruugi ühe ropsuga õnnestuda, aga aegamööda saad lõngaotsa pihku ja sasipusa hakkab ilusasti hargnema, et lust näha. Kodavere khk-st seletus (1937), et ütlus oli käibel raske alguse kohta. Öeldi ka siis, kui töö ennast pikapeale tasus.
Aegamööda saab härg jänesele järele. [EV 139]
Ei tasu kiirustada. Võid küll kiirustada, aga lõpuks oled sama kaugel, kui see, kes asja läbimõeldult ja rahulikult tegi. Häädemeeste khk-st kirja pandud (1950): „Härg jõuab sinnasamma, kus jänes,“ ütles keskealine kolhoositar, kes teistest hiljemini oli lõpetanud kartulivõtmise oma aiamaal. Teine täiendas kõrvalt: „Jah, pidulaua pääl saavad mõlemad kokku.“ Sarnane vanasõna: Aegamööda asjad käivad [EV 134]. Selle kohta on Laiuse khk-s märgitud (1937): „Asjad käivad aegamööda, sandid käivad
teeda mööda. Kui mõni ei jõua mõnda asja ära oodata ja kurdab sellest teisele, siis ütleb teine temale seda trööstiks.“ Trükis: Helle, 1732.
Aganas on leiva jätku, humalas on õlle jätku … [EV 146]
Kui paremat pole, saab läbi halvemagagi. Lüganuse khk-st seletus (1965): „Mõisa ajal vie kört lähkri, agan ei pidand leibä rikkuma, pandi leiväle hulka.“ Pikem variant Ambla khk-st (1896): „Vesi pikka piima jätku, aganad on leiva jätku, kaevukook on kalja jätku.“
Ahjunuka atmine, lamba kaala pügämine, latse perse pühkmine olevat kõige halvembad tüüd ilman. [EV 178]
Need kolm tööd on eriti rasked ja vaevalised, aga ka need tuleb ära teha. Need tööd on eri vanasõnades varieerunud – ka ahju hao toppimine, paksu pudru keetmine, lambakaela pügamine, kaevust vee too-mine. Lääne-Nigula khk-st on lisatud märkus (1938): „Vanad naised olid nii kanged, et ütlesid: „Jahupudru keet ja lammakaela niit pidada palju raskem olema kui lapsesünnitamine.““
Ahne kõht ei saa iial täis. [EV 182]
Ahnusel ei ole piire. Ahne loeb ainult seda, mida veel võiks saada, ega anna kord juba saadut iialgi käest. Ahne läheb kas või lõhki, saaks aga uut rikkust juurde. Kusjuures see ei pruugi üldse pingutust väärt olla. No mida sa teed näiteks kümne iPhone’i või kaheteistkümne
Lamborghiniga? Rõngu khk-st ongi kirja pandud sama vanasõna pikem versioon (1889): „Ahne on keige vaesemb inemine sellepärast, et tä konagi täis ei saa.“
Ahnus ajab auku. [EV 193]
Ära ole ahne. Ahnus teeb halba (ajab lõhki, auku, upakile, hauda jne), põhjustab ebameeldivusi, hukutab. Vana sõna ilmestamiseks on kirjapanekus Ambla khk-st esitatud lühike lugu (1966): „„Ahnus ajab auku,“ ütles Adra vana oma perenaisele, kui see oma lamba pani köide naabri lamba ligidale, kus oli hea rohi. Lambad aga keerutasid endid kettidega kokku nii, et naabri lam-mas enda ää poos ja oma lammas tuli selle eest naabrile anda.“ Pilistvere khk-st kommentaar (1986): „Saamahimus, mammonajahil kaob au, häbi ja mõõdutunne, mis saab saatuslikuks, põhjustab langemise.“
Aig tulep, lammas pöetas, hää tütrik naises võetas. [EV 96]
Iga asi jõuab kord kätte. Nõo khk-st seletus (1977): „Egas sa tütärt karmanide ei saa panda, et tedä keski naeses ei saas võtta.“
Aigo om rikkas minnä, vaeses jäät esiki. [EV 9635]
Vara kogumine nõuab aega ja vaeva, vaeseks võid niisamagi jääda. Paned näiteks kogu raha kõrge tootlikkuse, aga paraku ka suure riskiga aktsiatesse ja niuhti ongi säästud läinud. Väike-Maarja khk-st on pärit variant (1964):