2. Elavhõbedat sisaldavad amalgaamist hambaplommid: kui su hambaid on parandatud metallplommidega (neid nimetatakse ka hõbeplommideks), ole nende eemaldamisega ettevaatlik. Elavhõbe, mida need sisaldavad, on plommides enamjaolt stabiilne, ent eemaldamise käigus võib mürgine aine su vereringesse sattuda ja viirust toita. Kui tahad metallplommidest vabaneda, lase need eemaldada ükshaaval.
3. Elavhõbe muul kujul: kuna elavhõbe on kilpnäärmeviiruse üks lemmiktoit, väldi seda igal kujul. Süües sageli mereande, eriti suuri kalu, nagu näiteks tuuni- ja mõõkkala, mis sisaldavad harilikult üsna palju elavhõbedat, võid ajapikku oma immuunsüsteemi rängalt kahjustada ja kilpnäärmeviiruse valla päästa. Elavhõbe kipub ühtlasi edasi kanduma ühelt põlvkonnalt teisele, tekitades mitme põlvkonna vältel tervisehäireid, milles süüdistatakse ekslikult geene. Ole alati valvel – võime tänapäevalgi elavhõbedaga kokku puutuda. Jälgi ümbrust ja pane tähele, mida pakutakse sulle, su lastele ja teistele pereliikmetele.
4. Tsingivaegus: tsingivaegus võib olla pärilik ja süveneda mitme põlvkonna vältel. Kui su kehas on teatud perioodil eriti vähe tsinki, võid olla tavalisest vastuvõtlikum kilpnäärmeviiruse suhtes.
5. B12-vitamiini vaegus: isegi kui vereproov näitab, et vitamiini on su kehas küllaldaselt, ei pruugi see olla kasutatav B12, mis imendub seal, kus vaja. Kesknärvisüsteem, maks või muud siseelundid võivad sellegipoolest vitamiinivaeguses vireleda ning kilpnäärmeviirus hakkab seetõttu jõudsalt paljunema.
6. Putuka- ja taimemürgid, kaasa arvatud DDT: kokkupuude mürkidega, millega pritsitakse murulappe, parke, aedu ja golfiväljakuid, võib kahjustada su keha ja toita kilpnäärmeviirust toksiinidega, mida see armastab. Putuka- ja taimemürgid, eriti DDT, võivad ühtlasi ühelt põlvkonnalt teisele kanduda ja tekitada tervisehäireid, milles sageli taas süüdistatakse geene.
7. Putukamürgid kodus: sipelga- ja prussakamürgid ning muude putukate hävitamiseks mõeldud aerosoolid on samuti mürgised. Toksiinid võivad su siseelunditesse kuhjudes mängida rolli depressiooni kujunemisel ja ühtlasi toita kilpnäärmeviirust.
8. Surm perekonnas: emotsionaalsed traumad võivad nõrgestada immuunsüsteemi ja sundida neerupealisi vallandama negatiivsete emotsioonidega seotud hormoone, mis toidavad viirusi. Lähedase inimese surm on eriti võimas päästik.
9. Murtud süda või reetmine: keeruline abielulahutus, lahkuminek või reetmine nõrgestab samuti immuunsüsteemi ja vallandab hormoonid, mis võivad luua viirusele eriti soodsa keskkonna.
10. Haige lähedase eest hoolitsemine: väga raske on näha lähedast inimest kannatamas ja samas tema eest hoolitseda. Mõnikord tunneme lausa tema valu. See kogemus võib taas nõrgestada immuunsüsteemi ja tugevdada kilpnäärmeviirust.
11. Viirust toitvad retseptiravimid: antibiootikumid ja bensodiasepiinid võivad immuunsüsteemi nõrgestada ja kilpnäärmeviirust toita. Kui kahtlustad, et oled viirusega nakatunud, vestle arstiga ja vaadake koos üle ravimid, mida sa võtad.
12. Ilmaaegu väljakirjutatud ravimid: kui võtad suuri ravimiannuseid, eriti mitut arstimit korraga, võid immuunsüsteemi rängalt kurnata ja seega viirusele ukse avada. Kui mitu erinevat arsti määravad ravimeid, veendu, et nad kõik oleksid kursis kõikide ravimitega, mida sa manustad, ja jälgi hoolikalt, kas annused sobivad sulle või mitte.
13. Hormonaalsed muutused: suured hormonaalsed muutused, mis kaasnevad näiteks murdeea, raseduse ja sünnitusega, võivad pakkuda kilpnäärmeviirusele üht selle lemmikrooga: hormoone. Kui sobivaid hormoone on veres eriti palju, saab viirus kätte arenguks vajaliku kütuse. Hormonaalse muutuse kõrghetkel võib immuunsüsteem ühtlasi nõrgeneda ning see annab taas eelise viirusele. Paljud teismelised ja noored emad haigestuvadki äkitselt just selle päästiku tõttu.
14. Uimastite tarvitamine: toksiine sisaldavad mõnuained võivad nõrgestada su immuunsüsteemi ja toita kilpnäärmeviirust.
15. Rahamured: kui kardad, et võid kaotada eluaseme või töö, sa ei suuda enam arveid tasuda või pead otsima teise töö ootamatute kulude tõttu, võivad negatiivsed emotsioonid sul üle pea kokku lüüa. Hirm ebaõnnestumise ja minapildi kaotamise ees, surmahirm ja häbi võivad nõrgestada su immuunsüsteemi, mis ei suuda seetõttu kaitsta keha kilpnäärmeviiruse eest.
16. Kehavigastused: kehavigastused ja traumad, nagu näiteks pahkluunihestus või jalaluumurd, võivad kurnata keha nii tugevasti, et kilpnäärmeviirus haarab võimalusest kinni, ärkab ja hakkab pahandust külvama. Kui vajad antibiootikume, läheb viirus veelgi rohkem elevile.
17. Professionaalne vaibapuhastus: paljud sünteetilised vaibad sisaldavad toksiine ning vaibapuhastusvahendid on tulvil mürkkemikaale. Vaiba puhastamise ajal seega mürgid kuhjuvad. Iga päev mitu tundi mürgiseid aure sisse hingates muudad oma immuunsüsteemi nõrgaks ning ühtlasi äratad kilpnäärmeviiruse ja toidad seda. Kui oled ülitundlik, võiksid vaibad tubadest eemaldada või hankida looduslikust materjalist, kemikaalidega töötlemata vaibad, looduslikud puhastusvahendid või otsida rohelise vaibapuhastusteenuse pakkuja.
18. Värske värv: värskest värvist paiskuvad õhku mürgised aurud. Kui viibid kaua värskelt värvitud majas või kontoris, kus puudub korralik ventilatsioon, võivad toksiinid nõrgestada su immuunsüsteemi ja päästa valla kilpnäärmeviiruse. Kasuta alati värve, mis ei sisalda üldse või sisaldavad väga vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid, ja ka siis õhuta ruume korralikult.
19. Suvine ujumine: kui sooja ilmaga vohavad järvedes või meres punavetikad, tekib veekogus hapnikupuudus. Niisugune keskkond meeldib bakteritele, kes võivad su immuunsüsteemi nõrgaks teha ja äratada kilpnäärmeviiruse. Kui kavatsed minna ujuma, hoia silmad lahti ja võta vetikahoiatusi tõsiselt.
20. Äravooluveed: vanadelt prügimägedelt ja muudest mürgistest allikatest pärit äravooluvesi võib sisaldada raskmetalle ja muid kahjulikke aineid, mis voolavad lähedal asuvatesse järvedesse, eriti kuumal suvel. Saastatud järvedes ujudes puutud kokku toksiinidega, mis nõrgestavad su immuunsüsteemi ja pärsivad kilpnäärmeviiruse tõrjumise võimet.
21. Unetus: pikaajalised unehäired rikuvad keha tasakaalu ning annavad kilpnäärmeviirusele võimaluse ellu ärgata. (Viirused võivad ühtlasi unehäireid tekitada. Unetuse ja selle seljatamise kohta loe lähemalt neljandast osast „Unesaladused“.)
22. Putukahammustused ja nõelamine: mürgiämbliku hammustuse, mesilase piste, puugihammustuse ja muu taolise korral jääb aeg-ajalt naha sisse pisut mürki või tükk putukast, mis võib tekitada põletikku. Põletik omakorda muudab nõrgaks immuunsüsteemi. Kui su kehas pesitseb kilpnäärmeviirus, võib see haarata võimalusest kinni ja organismis võimust võtta.
Tõde päästikute kohta
Loodan, et nimekirja lugedes läks pilt pisut selgemaks. Kui mõistad oma haiguse põhjust, saad asuda tervenemisteekonnale. Teades, miks haigus sind just sel hetkel tabas, saad ohjad taas enda kätte haarata.
Kui oled käinud mitme arsti juures või lugenud palju kilpnäärme tervise kohta, tead ehk juba, et asjatundjad kahtlustavad, et mõned eespool mainitud tegurid on seotud kilpnäärmehaigustega. Võib-olla oled koguni kuulnud, et mõni kirjeldatud päästikutest on kilpnäärmehaiguste peapõhjus. Pea meeles: need päästikud ei tee sind haigeks. Sümptomeid tekitab kilpnäärmeviirus. Ükski päästik ei ole su haiguse algpõhjus. Päästikud ei veereta süüd sinu kaela. Päästikud ei tähenda seda, et haigestusid oma eluviiside tõttu.
Päästik on lihtsalt päästik. Kordan: päästik on lihtsalt päästik. See annab toitu viirusele, mis on su kehas juba olemas. (Sellest, kui lihtne on viirusega nakatuda, räägin lähemalt järgmises peatükis.) Kilpnäärmeviirus on nagu tuli. Selle päästik on bensiin, mis teeb tulekahju suuremaks ja kuumemaks.
Seetõttu võibki juhtuda, et hallitusega kokku puutuvad pereliikmed, kes elavad, hingavad ja koguni söövad hallitust sisse iga päev, ei haigestu ühtmoodi. Mees võib olla täiesti terve ja tema naine puruhaige, mis tekitab hämmingut nii hallituseekspertides kui ka arstides.