Tartu I järgu Tütarlastekooli (Mellini Asutuse) juhataja Marie Muyschel pani kooli tegevuse, organisatsiooni ja kujunemisloost kokku mitu raamatut.28
1880. aastate ülevaate ja 1890. aasta uue õppeprogrammi avaldas Tallinna Peetri Reaalkool.29
Liivimaa Maagümnaasiumi kujunemisloole pühendatud esimese raamatu pani 1885. aastal kokku kooli direktor F. Waldmann. Tema koostas ka seitse aastat hiljem kooli tegevuse lõpetamist märgistava põhjaliku ja süsteemse kokkuvõtte.30
1891. aastal tähistas väljaandega õppeasutuse kümnendat tegevusaastat Tartu Reaalkool.31
Ka uksed sulgenud Tartu Kõrgem Tütarlastekooli jäi meenutama väike raamatuke.32
1893. aastal sai Toomkool juurde jälle ühe ajalooraamatu, sedapuhku Bernhard Hallerilt.33 1897. aastal lisandus Toomkooli sulgemist kirjeldav üllitis kooli direktorilt Johannes Ripkelt.34
Samasse aastasse mahtus ka Ossip Hoinatski tagasivaade Tallinna Aleksandri gümnaasiumi 25-aastasele tegevusele.35
Uue sajandi hakul, 1900. aastal ilmusid raamatud Tartu Saksa Poeglaste Eragümnaasiumi kohta36 ja Narva Poeglastegümnaasiumi 25. sünniaastapäeva auks.37 1901. aastal lisandus eelnimetatud Tartu kooli 25. aastapäevale pühendatud väljaanne.38
Tartu Puškini Tütarlastegümnaasium jäädvustas ennast 1906. aastal ajalukku koguni kolme, kooli tollast olukorda kajastava brošüüriga.39
Järgmisel aastal üllitas vastasutatud Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium oma õppekava.40
Korrapäraseid aastaülevaateid avaldas 1906/07. kuni 1912/13. õppeaastani Toomkool.41 Need muutusid just viimastel aastatel formaadilt esinduslikumaks ja mahukamaks. Algusaastail oli väljaande lisadeks kas mõni teaduslik artikkel või kooli raamatukogu kataloog.
Viljandi Saksa kooli kohta ilmus 1910 ja 1913. aastal samuti kaks kokkuvõtlikku raamatukest.42
1910. aastal avaldas 278-aastasest Kubermangugümnaasiumist 60-leheküljelise ülevaate vilistlane, hilisem poliitik ja koolijuht Heinrich Bauer.43 Raamat põhines G. V. Hanseni eespoolmainitud (1881) uurimusel, lisatud oli kokkuvõte viimasest kolmest kümnendist. Ajastule iseloomulikult oli trükis venekeelne.
Aastail 1912–16 üllitas ka Tallinna Tütarlaste Kommertskool oma aastaaruandeid.44 Juba sõja-aastal nägi ilmavalgust Tartu Saksa Poeglaste Eragümnaasiumi programm.45
1916. aastat tulebki pidada siin käsitletavate raamatute väljaandmise murdejooneks. Pärast seda hakkasid ilmuma valdavalt emakeelsed käsitlused. Samal aastal võis esimene eesti õppekeelega keskkool – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) Tütarlaste Keskkool Tartus – vaadata tagasi juba kümneaastasele tegevusele, mille puhul õppeasutuse asutaja ja direktori Peeter Põld (iseseisva Eesti esimene haridusminister) pani kokku asjakohase raamatu.46
Nuustaku Kooliseltsi progümnaasiumi kümneaastast tegevust tähistati samuti asjakohase kokkuvõttega.47
Esimese oma kooli ajaloole pühendatud raamatu iseseisvas Eestis üllitas Toomkool, kelle taasavamisjärgsest tegevusest tegi ülevaate direktor Paul Blosfeld 1923. aastal.48
Eesti esimene reaalkool – Tartu Reaalkool – andis õppeasutuse 45. tegevusaastapäevaks välja raamatukese „Tartu Poeglaste Realgümnaasium (end. Realkool) 1880–1925”49.
Kooli iga-aastasi aruandeid avaldas aastail 1926–29 Riigi Tehnikagümnaasium.50
1927. aastal ilmus brošüür Narva Kommertsgümnaasiumist.51
1928. aastal tähistasid asjakohaste väljaannetega oma kooli tähtpäevi Zeeh Tütarlaste Reaalgümnaasium Rakveres52 ja Läänemaa Ühisgümnaasium.53 Aga ka Tartu Tütarlaste Gümnaasium54 ja Tartu Ühiskommertsgümnaasium55.
1929 said lugejad ülevaate samal aastal Riigi Tehnikagümnaasiumina tööd alustanud, kuid kuni 1923. aastani veel Tallinna 2. Reaalkoolina tegutsenud õppeasutuse viimase paari aasta tööst.56
Tartu Reaalkool koostas 50. sünniaastapäevaks uue ja süvenenuma väljaande „Tartu Poeglaste Reaalgümnaasium (end. Realkool) 1880–1930”57.
Samal, 1930. aastal pidas poolesajandilist tegutsemistähtpäeva raamatuga meeles ka Eliisekool.58 Väljaanne sisaldas andmeid ka pealinna teiste tütarlastekoolide kohta.
1931. aastal tähistas 300. aastapäeva Tallinna Humanitaargümnaasium (endine Kubermangugümnaasium) ilmutades käsitluse Jaan Jensenilt59 ning kaks kooli vilistlaste nimestikku60.
1932. aastal jõudis tegevusülevaateni E. Lenderi Tütarlaste Erahumanitaargümnaasium, kel möödus veerand sajandit asutamisest.61
Treffneri Gümnaasium pühendas õppeasutuse poolsajandit väldanud tegevusele 1933. aastal mahuka mälestusteose „Hugo Treffneri gümnaasiumi 50 aasta juubelialbum”.62 Kool andis aastail 1933–38 välja ka aastaruandeid.63
Zeeh Tütarlaste Reaalgümnaasium Rakveres lisas viis aastat varem ilmunud juubelikogumikule uue.64
Tallinna Vene Gümnaasium võttis 1933. aastal kümneaastase tegutsemise kokku omakeelse raamatuga.65 Kooli tähtpäevi märkisid kogumikega Tartu Tütarlastegümnaasium (1934)66, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium (1936)67 ja Tallinna Linna Poeglaste Kommertsgümnaasium.68
Vilistlaste nimekirjad andsid välja Tartu Reaalkool69 ja Gustav Adolfi Gümnaasium.70
Westholmi Eragümnaasiumi 30. sünniaastapäevaks 1937 üllitati album „Jakob Westholm ja tema kool 1907–1937”.71 Ilmavalgust nägid nii Rakvere Gümnaasiumi – „Rakvere Gümnaasium ja Keskkool (1912–1937)”72 kui ka Tõrva Gümnaasiumi – „Tõrva Gümnaasium 1917–1937”73, samuti Pärnu I Gümnaasiumi – „Pärnu I Gümnaasiumi, Progümnaasiumi ja Reaalkooli 20. aastapäeva album”74 – ajaloo esmakäsitlused.
Esimese, üksnes õppurite harrastusringile pühendatud raamatuga – „Gustav-Adolfi Gümnaasiumi Spordiring 1913–1938” – tegi ajalugu pealinna, ent ka kogu riigi sportlikult üks tugevamaid keskkoole, Gustav-Adolfi Gümnaasium, oma spordiringi 20. aastapäeva auks.75
Kokkuvõtva teose sai 1938. aastal ka Tartu Saksa Eragümnaasium.76
Enne punaokupatsiooni jõudsid ilmuda veel kaks raamatut – „Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasium, Tallinna IV Gümnaasium ja VII Reaalkool 1919–1939”77 ning „Tartu Tütarlastegümnaasium, II Gümnaasium, II Progümnaasium ja II Reaalkool 1934–1939”.78
Juba sõja- ja okupatsiooniaastaisse jäid nii Läänemaa Ühisgümnaasiumi (1940)79 kui ka Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi (1944)80 lõpetanute nimekirjad. Iseseisvusajale pani n.ö. sümboolse punkti esimene ühemehe meenutusraamat treffnerist August Hankolt – „Oli kord… Mälestusi II. Hugo Treffneri esimesejärgu kool”.81
Pärast II maailmasõda andsid ligi 35 aasta jooksul tooni paguluses ilmunud väljaanded (mõne erandiga) – peamiselt mälestusraamatud.
Kodumaal suutsid 1950. aastail ülevaatlike ja põgusalt ka iseseisvusaegseid aastaid käsitlevate raamatukesteni jõuda esialgu vaid Otepää82 ja Tapa Keskkool.83 Küllap oli provintsikoolidel seda kergem teha kui suuremate linnade tuntud keskkoolidel – omaaegsetel n.n. kodanluse kantsidel-kasvulavadel.
1960. aastail lisandusid koolimälestuste varamusse nii E. Lenderi meenutuslik tagasivaade oma koolile (1967)84 kui ka Erik Thomsoni küllaltki mahukas käsitlus Toomkoolist (1969).85
Järgmisel kümnendil näitasid taas algatusvõimet just vilistlased eksiilis.