”Kas siin läheduses võetakse üles mõnd filmi?”
Faith pigistas huuled kõvasti kokku, pani pesapallimütsi uuesti pähe ja prillid ette.
”Ei.”
Kui kummaline see ka polnud, aga Gabe`ile tundus, et just nüüd oli võimatu Faithis kinotähte mitte ära tunda. Prillid ja nokkmüts muutsid ta kuulsusele veelgi sarnasemaks.
”Mis sind siis Berry Patchi tõi?” küsis mees.
”Siin elab mu sõber.”
Gabe tundis oma linnakeses kõiki inimesi.
”Mis ta nimi on?”
”Henry Davenport.”
”Mina tunnen teda ka.”
Faithi nägu tõmbus pilve:
”Kas sa oled Henry sõber?”
”Ma tunnen ka tema naist.” Gabe püüdis ära arvata, millest tütarlaps praegu mõtleb. Milline sõprus saab olla ehitusettevõtja ja miljardäri vahel? “Tema naine on minu õe Thereza parim sõbranna.”
Faithi nägu valgustas kerge naeratus. Pinge kadus.
”Henry Davenport võttis naise. See ei ole võimalik! Mees. Isa. Farmer. Sellel Henryl, keda mina tunnen, vilistas peas vaid tuul. Ta teadis ainult seda, kuidas lõbutseda, miski muu teda ei huvitanud.”
”Minu meelest ei olegi lõbutsemine nii halb.” Sellest Gabe`i enda elu peamiselt koosneski. Talle meeldis aega veeta meeldivas seltskonnas ega olnud ta ka pidudel käimise vastu. Mõnes mõttes ta aga kadestas Henryt. Üldsegi mitte tema raha pärast, mille see Wheeler Berry farmis oli teeninud. Palju aastaid tagasi oli Gabe veendunud, et ka tema leiab oma õnne – unelmate naise, kes tahaks kasvatada lapsi Berry Patchis ning elada koos perega kaua ja õnnelikult. Selles oli Gabe aga eksinud. “Henry ja Elizabeth on teineteise jaoks nagu loodud.”
”Henry ütles mulle sedasama.” Faith naeratas laialt. Gabe oli tema naeratusest pimestatud.
”Ma olen tema pärast nii rõõmus ega suuda ära oodata, millal ta mulle oma naist tutvustab.”
Faithi sõnad näisid siirad.
”Kas kavatsed mõned päevad siin olla?” tundis Gabe huvi.
”Tegelikult tulin ma Berry Patchi palju kauemaks.”
Jah, muidugi! Selline inimene nagu Faith ei peaks sellises pisikeses linnas kaht nädalatki vastu. Äärmisel juhul kuu. Ta hakkab igatsema suurlinna dünaamilise elu järele ning sõidab siit esimesel võimalusel minema. Nii käituvad auahned naised ju alati. Sellised nagu Gabe`i endine.
”Olen kindel, et mulle meeldib siin,” lisas Faith. “Suurepärane kohake.”
”Sa pole veel näinud, milliseks see vihma ajal muutub. Milline suurepärane koht see siis on. Muide, kus sa peatud?”
”Siin.”
”Siin?”
Neiu naeratas.
”Ma ostsin selle maja ära.”
Ainult mitte seda.
”Kas sinu perekonnanimi on Eddison?” küsis Gabe kähedalt. “F. S. Eddison?”
”Minu nimi on Faith Starr Eddison. Starr on minu teine nimi, see on ka mu ema nimi.” Tütarlaps kergitas kulme: “Aga kust sa seda tead?”
Jätnud vastamata, küsis Gabe:
”Kas sina ostsid preili Larabylt maja?”
Faith noogutas.
”Ta on nii armas! Preili Laraby meenutab mulle miskipärast mu kadunud vanaema. Tutvusime eile õhtul ja õhtustasime koos, pärast aga vaatasime üht minu filmi.”
”Tähendab – õhtusöök ja kino?”
”Jah.” Faith sättis nokatsit. “Ta palus mult autogrammi. See naine on lihtsalt imeline.”
Gabe`i valdas vastikustunne. Talle meenus, et preili Laraby polnud kunagi kino vastu ükskõikne olnud. Omal ajal oli naine unistanud näitlejaks saamisest. Kurat! Nähtavasti osutuski kinotäht ostjaks, kellele ära öelda “polnud lihtsalt võimalik”.
Ent preili Laraby ei saanud ometi eelistada Faithi kandidaadina ainult seetõttu, et too oli näitleja. Gabe oli ju külastanud preili Larabyd iga nädal ning jaganud temaga oma unistust maja restaureerimisest. Ta soovis selle ümber ehitada nii, nagu tahtis vanaisa, ning elada seal koos oma tulevase perega. Kahtlemata oli see palju tähtsam kui üks õhtusöök kapriisse Faithiga.
Neiu ohkas. Kõige järgi otsustades oli ta majaga rahul.
”Henry ütles mulle, et see maja sobib suurepäraselt motelliks. Nüüd veendusin, et tal oli õigus.”
Gabe`il tõmbus seest külmaks. Ootamatusest jäi tal hing kinni ning mitme minuti jooksul ei suutnud ta lausuda sõnagi. Vaikida aga ei tohtinud. Ta peab kõik teada saama.
”Kas palusid Henryl meie linnas motelliks sobiva maja otsida?”
”Ei, ma ei teadnud Berry Patchist varem mitte kui midagi,” vastas tütarlaps. “Henrylt polnud sada aastat uudiseid, siis ta aga äkki helistas, lihtsalt selleks, et teada saada, kuidas mul läheb. Lobisesime veidi ja ma ütlesin talle, et tahaksin soetada motelli. Henry ütles, et Berry Patch on veinitööstuse piirkonnas perspektiivikas turismikeskus.”
Gabe ei uskunud oma kõrvu.
Kas tõesti oli kinotäht otsustanud hotelliärile ümber lülituda?
”Milleks sulle motell?”
Tütarlaps vaatas talle kindlalt otsa.
”Olen alati unistanud omaenese hotellist.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.