Neli ruutmeetrit. Kogemata vanglasse. Leila Eerits

hügieeni tarbeks kasutada. Oleme ju kõik naised, elementaarne puhtus ei peaks olema mitte lihtsalt privileeg, vaid hädavajalik juba günekoloogilises mõttes. Oli septembri lõpp ja kütteperiood alanud. Vanad Vene aja radikad olid tulikuumad ja ruum palav, kuid vajalik soe vesi see-eest alati olemas.

      Kambri seinte ülemistes osades oli säilinud natuke „tapeeti“, mis oli tegelikult tavaline A4 valge paber, liimitud sinna kas kaerahelbepudruga või leivast tehtud seguga. Liimi siin pole. Kuna nende mustade betoonseinte ääres on rõve magada, siis otsustasime vähemalt koikuäärsed seinad samuti paberiga ära katta, et voodipesu mitte ära määrida. Olime alles saabunud, nii et putru ega leiba polnud. Kasutasime liimi asemel hambapastat, ajas asja kuidagi ära. Esimesel võimalusel liimisime paberid leivaga üle, mis oli kindlam variant.

      Lõpetasime oma koristustöödega hilisõhtul. Kella meil polnud, ainuke märk õhtusest magamaminekust oli päevatule kustutamine. Iga päev tehti seda kell kümme õhtul. Lülitati sisse öötuli, mis põles hommikul kella kuueni. Õnneks oli öötuli natuke pehmem, ent valge oli nii päeval kui ka ööl. Raske oli, kuid harjusin magama ka tulega.

      30. september 2015. Kolmapäev

      Magasin väga halvasti. Terve öö kuulsin erinevaid hääli, kahinaid. Kartsin tohutult, et äkki keegi tuleb „tutvust“ tegema, nii-öelda uustulnukaid tervitama ja sisse õnnistama. Olen filmides näinud selliseid asju. Hirmul on suured silmad ja peas keerlesid segased mõtted.

      Kella kuue ajal kuulsime, et jagatakse toitu. Meil tuli kormuška ehk toiduluugi avanedes ulatada eile kätte jagatud plekist kauss ja tass. Kulbiga visati kaussi nätsakas putru ja tassi valati teed. Lisaks päts saia ja pool pätsi leiba, mis oli päeva norm kõigile.

      Panin kausi saadud pudruga lauale, istusin kõvale puidust pingile, lasin pea kätele vajuda ning jäin mõtlema oma sitase eluolu peale. Urgitsesin lusikaga kausis, kuid alla ei läinud suutäitki. Suure vaevaga sundisin end vähemalt pisut saia sööma ja teed jooma ning läksin uuesti koikule, teki alla. Tahtsin nutta, kuid ei julgenud. Peale tuli tohutu enesehaletsus.