Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron. Платон. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Платон
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Философия
Год издания: 0
isbn: 9789949473519
Скачать книгу
kõrval kolm mõjukamat kreeka sofisti 5. saj-l. Gorgiase nime kannab üks Platoni dialoog. – Toim.

      8

      Euenos Paroselt oli sofist ja tuntud luuletaja. Ta esineb veel Phd. 60 d – 61 c ja Phdr. 267 a. (Siin ja edaspidi viidatakse Platoni dialoogidele lühendatult, vt. Lühendid.) – Toim.

      9

      Delfi jumala – Apolloni.

      10

      Sokratese sõber Chairephon oli pagendatud koos Sokratese süüdistaja Anytosega.

      11

      Anaxagoras Klazomenaist (500?–428) – Sokratese kaasaegne natuurfilosoof, Periklese sõber, kes õpetas Ateenas kolmkümmend aastat ja siis oma vaadete pärast Ateenast välja saadeti. Tema vaadetest põhjalikumalt vt. Phd. 97 b lõpp – 99 b.

      12

      Orkestra – Vana-Kreeka teatris vaatesaali ja lavaehitise vahel asetsev peamiselt hobuserauakujuline väljak. Kuid orkestraks nimetatakse ka tuntud Ateena raamatumüügikohta.

      13

      Thetise poeg – Achilleus. Achilleus – Trooja sõja peakangelane, merejumal Poseidoni abikaasa merenümf Thetise poeg (vt. Homeros, Ilias XVI, 791–863).

      14

      Hektor – Trooja valitseja Priamose poeg, troojalaste väejuht.

      15

      Sokratese sõjamehevaprusest vt. Smp. 219 e – 221 d. Sokrates võttis hopliidina osa kolmest sõjalisest operatsi

1

Kohtuprotsessil Sokratese üle (399. a. e.Kr.) oli esimeseks süüdistajaks noor tragöödiate autor poeet Meletos, kelle isa, tunnustuseta jäänud tragöödiate autori Meletose oli poeet Aristophanes korduvalt välja naernud. Kuid kõige kaalukamalt süüdistas Sokratest Anytos – jõukas Ateena nahatöökodade omanik, kes 401 e.Kr. oli aktiivselt võidelnud Ateena vabastamise eest 30 türanni võimu alt. Kolmandana süüdistas Sokratest oraator Lykon. Meletosele oli süüdistuskõne kirjutanud sofist Polykrates.

2

Sokrates rõhutab, et ta kõneleb sofistidest erinevalt. Samuti on teada, et Sokrates loobus talle valmiskirjutatud kaitsekõnest.

3

399 e.Kr. oli Sokrates 70-aastane.

4

Vihje Aristophanesele, vanakreeka tähtsaimale komöödiakirjanikule (u. 466 – u. 385 e.Kr.).

5

Pilved, 255 jj. – KKA, lk. 362 jj. (U. Masingu tõlkes).

6

Vastupidi sofistidele ei võtnud Sokrates õpetamise eest tasu.

7

Protagorase kõrval kolm mõjukamat kreeka sofisti 5. saj-l. Gorgiase nime kannab üks Platoni dialoog. – Toim.

8

Euenos Paroselt oli sofist ja tuntud luuletaja. Ta esineb veel Phd. 60 d – 61 c ja Phdr. 267 a. (Siin ja edaspidi viidatakse Platoni dialoogidele lühendatult, vt. Lühendid.) – Toim.

9

Delfi jumala – Apolloni.

10

Sokratese sõber Chairephon oli pagendatud koos Sokratese süüdistaja Anytosega.

11

Anaxagoras Klazomenaist (500?–428) – Sokratese kaasaegne natuurfilosoof, Periklese sõber, kes õpetas Ateenas kolmkümmend aastat ja siis oma vaadete pärast Ateenast välja saadeti. Tema vaadetest põhjalikumalt vt. Phd. 97 b lõpp – 99 b.

12

Orkestra – Vana-Kreeka teatris vaatesaali ja lavaehitise vahel asetsev peamiselt hobuserauakujuline väljak. Kuid orkestraks nimetatakse ka tuntud Ateena raamatumüügikohta.

13

Thetise poeg – Achilleus. Achilleus – Trooja sõja peakangelane, merejumal Poseidoni abikaasa merenümf Thetise poeg (vt. Homeros, Ilias XVI, 791–863).

14

Hektor – Trooja valitseja Priamose poeg, troojalaste väejuht.

15

Sokratese sõjamehevaprusest vt. Smp. 219 e – 221 d. Sokrates võttis hopliidina osa kolmest sõjalisest operatsioonist: (1) 432. a. Poteidaia piiramisest, kui see teatas, et astub välja Ateena Mereliidust, mis oli üks Peloponnesose sõja (431–404) ajendeid (Poteidaia sõjakäik kestis 429. aastani); (2) lahingust Delioni juures 424. a., nn. Archidamose sõjas; (3) Amphipolise lahingust 422. a. (Kessidi 1987: 19–24). – Toim.

16

Prütaan – füüli (hõimluskonna) istungitest osavõtja.

17

Tolos – valitsushoone linnaväljakul.

18

Deemos – ringkond, maakond Vana-Kreekas. Sokratese vana sõber Kriton on tema vestluspartner samanimelises dialoogis Kriton (vt. allpool), kus ta püüab veenda Sokratest vangist põgenema. Kritonit mainitakse ka Phd. 59 b (vt. ka m. 17) ja Euthd.

19

Odüsseia XIX, 163. Homerose eeposte tsitaadid antakse siin ja edaspidi A. Annisti tõlkes (Ilias, 1960, Odüsseia, 1963). – Toim.

20

Sokratese ja Xanthippe pojad olid Lamprokles (Xenophon, Memorabilia II, 2, 1), Sophroniskos ja Menexenos (Diogenes Laertios, De clarorum philosophorum vitis II, 26). Laste ema ja Sokratese naiste kohta on mõistetavalt ka teisi versioone. – Toim.

21

Lõunasöök prütaneionis kui riigisööklas oli suureks austusavalduseks, mille osaliseks tavaliselt said olümpiavõitjad.

22

Kohus, kes langetas otsuse, kontrollis selle täideviimist ja valitses vanglaid, koosnes üheteistkümnest mehest, kes valiti igal aastal uuesti.

23

Suurkuningas – tavaliselt nimetati nõnda Pärsia kuningaid.

24

Zeusi ja Europe poeg, Kreeta kuningas. Kohtumõistmise kohta Hadeses vt. Phd. 107 d–e, 113 d.

25

Minose vend.

26

Zeusi poeg, Peleuse isa, Achilleuse vanaisa.

27

Viljajumalanna Demeteri saadik inimeste juures.

28

Orpheus ja Musaios kui müütilised laulikud on siin kõrvutatud kuulsate poeetide Hesiodose ja Homerosega.

29

Kreeklaste tark nõuandja Trooja sõjas, kes paljastas Odysseuse teeseldud nõdrameelsuse. Selle eest lavastas Odysseus ta reeturiks ning ta visati kividega surnuks.

30

Aias – kreeka heeros Trooja sõjas, vapraim kangelane Achilleuse kõrval. Hullusehoos tappis ta kreeklaste kariloomad, pidades neid vaenlasteks. Tulnud mõistusele, heitis ta end mõõga otsa.

31

Mõeldud on Mükeene valitsejat Agamemnonit.

32

Kreeka kangelane, kelle tagasitulekut Trooja sõjast kujutab Homeros oma eeposes Odüsseia.

33

Korintose valitseja, kes karistuseks Zeusi saladuse reetmise eest pidi allilmas igevesti kivimürakat mäkke veeretama.

34

Echekrates – pütagoorlane Phleiusi linnas (vt. m. 3) 4. saj-l, Archytase õpilane, kuulus pütagoorlaste viimasesse generatsiooni. Phaidon Elisest – Sokratese lemmikõpilasi, Elise filosoofiakoolkonna rajaja. Diogenes Laertiose järgi (II, 105) oli ta sõjavang, kes oli toodud orjana Ateenasse. Seal pälvis