Isaga kalale. Kivisilla haug ja teised lood. Paavo Kangur

varem sissesöödetud. Panin otsa jämeda ööussi ja viskasin õnge vette. Ritv oli pihlakast ja ka muu varustus imelihtne. Ma ei pidanud kaua ootama, kui kork oli kadunud. See ei olnud ahvena või väikse kala võtmine. Kork oli ja siis ma nägin, kuidas see lihtsalt kadus järve põhja suunas. Tavaliselt tõmbab kala korgi nii kümne sentimeetri sügavusele, siis tõuseb kork uuesti pinnale ja mäng jätkub. Nüüd ei olnud korki enam näha. Mida teha? Tõmbasin. Nägin, kuidas järve põhjast lähenes hiiglaslik hõbehall olend. Tirisin õnge ja nägin teda veel. See oli väga suur kala. Siis hammustas elukas ussi pooleks ja oligi läinud – tagasi oma valitsemisalale.

      Mustoja forellid

      Võrtsjärve ääres sai uurida koha ja angerjat, aga Tallinnas hakkas isa lõheteadlaseks. Kalateadlastele meeldib eriti uurida forelle ja lõhesid. Ükskord kogunes Lahemaal Mustoja äärde hulk kalateadlasi, et teostada kontrollpüük.