Lassemaia detektiivibüroo. Jalgrattamõistatus. Martin Widmark

tellib limonaadi ja kaneelikukli ning Sara kaob kohvikusse neid tooma.

      Maia kõrval laual lebab ajaleht, Valleby Sõnumid. Maia võtab lehe ja loeb selle esiküljelt:

Loe siit päeva suursündmuse, Valleby rattaralli kohta

      Maia lööb lehe lahti, et lugema hakata. Aga just siis tuleb Sara tagasi.

      „Kus Lasse üldsegi on?” küsib ta ning paneb limonaadi ja kuklitaldriku Maia lauale.

      „Ta teeb soojendust,” vastab Maia ja osutab peaga väljakule kogunenud inimeste poole.

      „Kas tema võistleb ka?” küsib Sara üllatunult.

      Maia noogutab ja ütleb:

      „Mina olen tema treener.”

      Sara puhkeb naerma.

      „Ja ise istud siin, sööd saia ja jood limonaadi. Vaene Lasse aga peab väntama ja higistama?”

      „Just,” vastab Maia rahulolevalt ja võtab kuklist suure ampsu.

      Kui Maia taas üksi jääb, hakkab ta lehte lugema:

Täna selgub Valleby rattaralli võitja

      See, kes esimesena finišijoone ületab, võidab kuldmedali ja – tõesti-tõesti! – 10 000 krooni.

      Valleby Sõnumite reporteril avanes võimalus nelja rattasõidul osalejaga juttu puhuda.

      „Minu onu on Itaalias profijalgrattur,” ütleb Valleby postiljon Franco Bollo. „Rattasõit on mul juba veres, võib vast öelda. Sellepärast ma kunagi postiljoniks hakkasingi – sest mulle nii väga meeldib rattaga sõita. Nüüd, kui ma olen ostnud uued rattasussid, ei saa keegi minust jagu. Kui ma võidan, siis sõidan Milanosse onu juurde ja näitan talle medalit … ja susse muidugi ka,” lõpetab Franco Bollo, enne kui edasi sörgib.

      „Keegi ei saa jagu,” pomiseb Maia endamisi. „Eks me näe …”

      Ennustaja Tahita võtab samuti rallist osa, võisteldes raha ja au nimel.

      „Mina võidan,” ütleb ta, „ma olen selles täiesti veendunud. Nägin seda oma klaaskuulist ja mind ei peata miski. Kui ma võidan, ostan oma vagunelamusse uue voodi ja paksema teki. Eelmisel talvel oli ikka väga külm.”

      Maia naerab, kui Tahitale ja tema klaaskuulile mõtleb.

      Eks Tahita arvab, nagu ikka, et suudab tulevikku ette näha.

      Siis näeb Maia lehes üht nokkmütsiga meest. Too hoiab kätt ühe tüdruku õlal.

      Talunik Klars Gardén on võistlusele kirja pannud oma tütre Emelie.

      „Emelie on suurepärane,” ütleb ta. „Ta on palju trenni teinud ega anna kunagi alla. Kui me raha võidame, maksame vanad arved ära. Eelmisel aastal proovisime nimelt maasikaid kasvatada, aga kõik läks metsa. Nii et raha on meil väga vaja.”

      „Kui me võidame,” sosistab Maia endamisi. „Nad ei tea, kui palju Lasse on trenni teinud.”

      Võistluse noorim osaleja on Lasse. Küllap on ta kõige rohkem tuntud LasseMaia detektiivibüroo ühe osanikuna.

      „Ma olen väga kõvasti treeninud,” räägib Lasse. „Kui ma võidan, siis me ostame Maiaga oma büroo jaoks uusi töövahendeid.”

      Maia paneb lehe käest. Siis kuuleb ta äkki, kuidas politseiülem linnahotelli trepilt midagi hõikab!