Variandid
Kui viite harjutuse läbi väikestes rühmades, oleks kasulik lõpetuseks korraldada ka põgus arutelu suures rühmas. Sel juhul paluge väikestel rühmadel enne suurde rühma kogunemist mõelda järgmistele küsimustele, et esitada nende kohta oma sõnavõtt.
• Milliseid näiteid võib meie riigist leida religioossete ja mittereligioossete traditsioonide suhtes valitseva teadmatuse ja eelarvamuste kohta?
• Mida saaksime teha teadmatuse ja eelarvamuste vähendamiseks?
Soovitusi jätkutegevusteks
Kui viisite harjutuse läbi rühmas, kus kõik esindasid sama usku või samu tõekspidamisi, on teil palju võimalusi arutelu edasiarendamiseks. Minge aadressile http://www.religioustolerance.org ja koostage nimekiri seal loetletud religioonidest, mitteteistlikest mõttevooludest ja kõlblussüsteemidest. Küsige rühmalt, mitmest nimekirjas olevast hoiakusüsteemist nad on kuulnud ja mida nad nende kohta teavad.
Erinevate usuliste tõekspidamiste ajalooga tutvumiseks võite koostada nendest ajajoone. Seda on täpsemalt kirjeldatud harjutuse „Ajajooned” (lk 303) variantide punktis.
Paulo Freire on öelnud: „Teisi harida tähendab uskuda muutuste võimalikkusesse.” Kui rühm tahaks põhjalikumalt peatuda sellel, mis on haridus ja kuidas see vastab või ei vasta inimeste vajadustele, võib neile soovitada harjutust „Et kõigi hääl oleks kuulda” (lk 207).
Ideid tegutsemiseks
Sõltuvalt teie ja osalejate elu- ja töökoha kontekstist võib olla huvitav külastada mõne teise religiooni pühakoda või kooskäimiskohta ning luua kontaktid nende noorterühmaga, et arutada ühistegevuse võimalusi. Mõned variandid:
• rahvusvahelisel inimõiguste päeval (10. detsember) korraldatav ühine üritus;
• vastastikused küllakutsed oluliste usupühade tähistamisele;
• ühistegevus vaeste ja hädasolijate abistamiseks.
Lisateave
Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 18 öeldakse: „Igaühel on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituste kaudu.”
Selleks et hõlmata võimalikult palju tõekspidamissüsteeme, lähtume selles harjutuses saidil www.religioustolerance.org avaldatud religiooni definitsioonist: „Religioon on jumalikke jõude käsitlevate tõekspidamiste süsteem, millega sageli kaasnevad rituaalid, kõlblusnormid ja elufilosoofia.” Religiooni mõiste hõlmab nii üksikisiku tegevusi seoses ühise usuga kui ka ühiselt läbi viidavaid rituaale ning jagatud veendumuste pinnalt toimuvat vastastikust läbikäimist. Religiooni alternatiivid on ateism, skeptitsism, vabamõtlemine ja humanism.
Selles harjutuses keskendume mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele, mis tähendab inimese õigust vabalt valida, kas järgida mõnda religiooni või mitte. Seetõttu oleme kasutanud terminit „eluhoiak”, mis üldmõistena hõlmab nii religioosseid kui ka sellest erinevaid maailmavaateid ilma kumbagi diskrimineerimata. Eluhoiaku all peame silmas ideede raamistikku, mis aitab meil maailma mõista ning elu mõtestada ja väärtustada. Paljud eluhoiakud on selgelt religioossed, näiteks kristlus, hinduism ja islam. Mõned eluhoiakud on mittereligioossed, näiteks Karl Marxi ja tema järgijate dialektiline materialism, Ayn Randi objektivism, humanism.
Lisaks leidub eluhoiakuid (näiteks budism ja konfutsianism), mida traditsiooniliselt on paigutatud religioonide alla, kuid mille paljud järgijad ei nõustu sellise liigitusega ning väidavad, et näiteks budism ja konfutsianism on pigem filosoofiad, kuna neis puudub jumalik olend. Eluhoiaku mõiste hõlmab kõiki selliseid vaateid.
Lihtsalt kasutatavat põhiteavet maailma eri usundite kohta võib leida internetist ühendatud religioonide algatuse (United Religions Initiative) veebisaidilt www.uri.org ja Ontario religioosse sallivuse konsultantide veebisaidilt www.religioustolerance.org.
Käesoleva harjutuse aluseks on samanimeline harjutus Euroopa-Vahemere noorsootöö õppematerjalist Mosaic, mis avaldati Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu noorsootööalase partnerluse raames.
Kaardid
Me jälgime teid
Keegi ei tee suuremat viga kui see, kes, arvates, et tema võimuses on teha vaid natuke, ei tee mitte midagi.
Raskusaste Tase 3
Teemad
• Globaliseerumine
• Keskkond
• Kodakondsus ja osalus
Ülevaade Harjutuse käigus saavad osalejad teavet ühe puuvillase T-särgi valmista- misega seotud sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnalase kulu kohta. Seejärel peavad nad kavandama ja ellu viima tegevusi seonduvate inimõiguste rikkumise vastu
Seotud õigused
• Õigus töötada, vabalt elukutset valida ning ametiühingutesse astuda
• Õigus piisavale elatustasemele
• Õigus turvalisele ja tervislikule keskkonnale
Rühma suurus Piiramatu (väikestes rühmades 5–8)
Aeg 1. osa: 45 minutit; 2. osa: vastavalt vajadusele; 3. osa: vastavalt vajadusele
Eesmärgid elluviimise oskusi
• Mõista rõivatööstuse ülemaailmset ulatust ning meie ostetavate rõivaste tegelikku hinda
• Arendada teabe analüüsimise ning tegevuste kavandamise ja
• Soodustada loovust, kujutlusvõimet ja aktiivset ellusuhtumist
Materjalid
• Märkmetahvel ja markerid
• Jaotusmaterjal
Ettevalmistus
• Tehke igale osalejale üks koopia teabelehest.
• Mõelge läbi enda roll inimeste osaluse toetamisel.
Juhised
1. osa: ülevaade probleemidest
1. Selgitage, et osalejad hakkavad