Varjude allee. Artur I. Erich

suruda ja katsuda mõistev olla. Hiljaaegu sai ju tütar oma abielukriisist üle ja küllap tahab nüüd mehe ja lastega omaette olla. Samas aga mõtles ta, et Helve kolib juba paari päeva pärast Pärnusse – arvatavasti alatiseks – ja siis saab ta kogu aeg mehega koos olla, ema aga näeb harva. Kas ta hakkab tütrest puudust tundma? Kindlasti, ehkki Helvel oli alati kiire ja ta tuli tema juurde enamasti jooksujalu, tihti tuues oma lapsi talle hoida. Kuid hea oli teadmine, et tütar elas samas linnas ja võis teda kas või põgusalt alati näha, ning see andis kindlust. Oleks tütar oma probleemidest talle varem rääkinud ja ehk nõugi küsinud, poleks tema, Meeri, küll pooldanud mehega ära leppimist ja Pärnusse kolimist. Ta oleks hoopis tütrele soovitanud truudusetu mees maha jätta, sest ta teadis ju oma elukogemuste varal, et soojendatud supp läheb varem või hiljem ikkagi hapuks. Kuid tütar teatas emale oma plaanist alles siis, kui asi juba otsustatud oli, andes emale veel ülesandegi küsida sugulastelt kui maja kaasomanikelt, kas neil pole midagi selle vastu, et Helve pere sinna elama asuks. Ehkki nii Helve kui Meeri olid kindlad, et sugulased annavad oma nõusoleku, ei olnud tema õlule pandud kohustus just meeldivate killast. Pidi ta ju kõigile selgitama ka ümberkolimise põhjust ja seegi oli veidi piinlik.

      Meeri mõtles nukralt, et tütre ärasõiduga kaotab tema elu jälle oma rõõmsamad värvid. Ta oli juba liiga palju oma elu jooksul armsaid inimesi kaotanud ja paratamatusega leppima pidanud. Miks see küll nii oli? Praegu tundis ta eriti puudust oma õest Gretast, kes oli iga järjekordse kaotuse puhul tema kõval seisnud, teda toetanud ja trööstinud. Kui palju kordi oli ta Greta õla najal end välja nutnud ja lohutust saanud. Gretale oli küll Looja poolt kaasa antud eriline anne oma lähedasi raskeil hetkeil lohutada ja ka halvas midagi head leida. Isegi haigetega oskas ta niiviisi ümber käia, et pärast tema külaskäiku tundis haige end alati paremini. Meerile meenus, et kui nad veel vanematekodus elasid ja mamma haigeks jäi, siis tahtis ta oma haigevoodi ees ainult Gretat näha. Meeri muigas, kui meenusid mamma sõnad, et tema ja Alla on liiga kärsitud haige eest hoolt kandma, seevastu vanem õde Olli jälle liiga flegmaatiline.