Tõeliselt hiilgava õitsengu saavutavad maod hinduismis ja eelkõige tulevad meelde naagad – nende universaalseimaks kujundiks on madu, kellel on üks või mitu inimese pead. Naagad on nii veedade kui ka hinduistliku mütoloogia järgi Kašjapa lapsed. Kašjapa on demiurgi funktsiooni täitev kosmilise kilpkonna kujuline suur jumal Pradžapati, kel oli mitu naist. Naagade emaks on üks viimastest – Kadru. Huvitava asjaoluna peab siinkohal märkima, et naagade suurimad vaenlased on linnud, eesotsas oma kuninga Garudaga, kelle sünnitas samuti Kašjapa naine, seekord Vinata. See müütiline side igipõliste vaenlaste – madude ja lindude – vahel on ka reaalselt olemas.
Naagade päralt on allilm Patala, kus asub nende pealinn Bhogavati, mis on lugematute aarete hiiglaslik hoidla. Naagad on võlurid või maagid, teadjad, kellel on võime elustada surnuid ja muuta oma välimust ilmselt piiramatult. Puhtalt inimkujulised naagad elavad sageli inimeste seas, kusjuures naginid (naagade naised) on imekaunid. Nii mõnelgi „Mahabharata“ kangelasel oli naginist abikaasa. Mainime ainult Ardžuna abikaasat Ulupi ja Kuši (Rama poeg) naist Kumudvatit. Naagade kuningate seas on kuulsaim tuhandepealine hiidkobra Seša, kes hoiab maad oma pea peal. Tuhande õieli aetud kapuutsiga Seša kaitses mediteerivat buddhat halva ilma eest ja tegi seda päris pikalt. Budismi suhtuvad naagad väga positiivselt, neid võiks lausa nimetada selle tulihingelisteks pooldajateks. Budistlikus mütoloogias on Šakjamuni (Siddharta Gautama) viimane maine buddha, kes enne buddhaks saamist muutus mitu korda elu jooksul naagaks. Targad naagad hoidsid ja kaitsesid teadmisi, näiteks Bradžniaparamita suutrat seni, kuni inimesed arenesid nii kaugele, et olid võimelised sellest aru saama. Naagad on ilmselt samastatavad Tiibeti maolaadsete jumaluste lu’dega. Ka khmeeride mütoloogias elavad naagad maa all ja veeallikates ning võivad muutuda kauniteks naisteks. Naginid on kõikide khmeeri dünastiliste müütide ühed kesksemad kujud. Näiteks pidi ühe sellise müüdi kohaselt khmeeride kuningas veetma öö mitmepealise naginiga, sest sellest sõltus otseselt maa heaolu. Laoselastel on naagad kobra kujuga maakaitsevaimud. Vihmaperioodil elavad nad riisipõldudel ja tiikides ning kaitsevad saaki, kuival perioodil peavad nad aga elama jõgedes ja siis muutuvad nad kurjaks.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.