3
William Johnson Cory (1823–1892), Kallimachose järgi (3. sajand eKr).
4
Edward Gibbon, The Decline and Fall of the Roman Empire, Everyman, 6 köidet (London, 1910); The Autobiography of Edward Gibbon (London, 1910).
5
Norman Davies, The Isles: A History (London, 1999).
6
„The Day Thou gavest Lord is ended” (1870), sõnad John Ellerton, viis Clement Scholefield.
7
„Nazi Gold: Publishing the Third Reich”, BBC Radio 4, 17. märts 2011.
8
A. J. P. Taylor, The Struggle for Mastery in Europe (Oxford, 1954); English History, 1914–45 (Oxford, 1965); The Habsburg Monarchy, 1809–1918 (London, 1948); Bismarck: The Man and the Statesman (London, 1955); The Course of German History (London, 1945); The Origins of the Second World War (London, 1961); jm.
9
H. Trevor-Roper, Historical Essays (London, 1957), eessõna, tsit väljaandest Adam Sisman, Hugh Trevor-Roper: The Biography (London, 2010), lk 293.
10
Samas, lk 168, 294.
11
Vt R. B. Cunninghame Graham, A Vanished Arcadia: Some Account of the Jesuits in Paraguay, 1607–1767 (London, 1901); B. L. Putnam Weale, The Vanished Empire (London, 1920), Hiinast; Mabel Cabot, Vanished Kingdoms: A Woman Explorer in Tibet, China, and Mongolia, 1921–25 (New York, 2003); Oriental Institute Museum, Chicago, Vanished Kingdoms of the Nile: The Rediscovery of Nubia. An Exhibition (Chicago, 1995).
12
Murry Hope, Atlantis: Myth or Reality? (London, 1991); R. Vidal-Naquet, The Atlantis Story: A Short History of Plato’s Myth (Exeter, 2007).
13
www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/archaeology/bethsaida.htm. Vt ka P. R. Davies, In Search of Ancient Israel (Sheffield, 1992).
14
Teine Saamueli raamat 13:37.
15
Thomas Gray, „Elegy Written in a Country Church-yard” (1751).
16
John Keats, „La Belle Dame Sans Merci” (1819).
17
Percy Bysshe Shelley, „Ozymandias” (1818). XIX dünastia vaarao Ramses II kohta kasutasid kreeklased nime Ozymandias. Tema kuju, nn noorem Memnon, mis inspireeris Shelleyt, asub Briti Muuseumis.
18
Kuna autor kasutab teadlikult ajaloolisi ja haruldasi või unustatud nimekujusid, siis teeme seda ka tõlkes. – Tõlkija
19
Horatius, Odes, I raamat, ood 14, read 1–4.
20
Henry Wadsworth Longfellow, „The Building of the Ship” (1849).
21
W. S. Churchill, The Second World War, 3. kd: The Grand Alliance (London, 1950), lk 24.
22
Vt www.lescommunes.com/communie-vouille-86294.html (2009). Vt ka 15 Centenaire de la Bataille de Vouillé, 507–2007, eessõna autor Ségolène Royal (Poitiers, 2007), lk 29.
23
www.507vouillelabataille.com (2008).
24
J. B. Bury, The History of the Later Roman Empire, 395–800 (London, 1889), 1. kd, 6. ptk järgi.
25
Neljandal sajandil elanud presbüteri Aleksandria Ariuse (surn 336) pani Nikaia kirikukogu kirikuvande alla, sest ta eitas Kristuse jumalikku päritolu ja sellest tulenevalt ka püha kolmainsust. Pärast Nikaia kirikukogu keelasid keisririigi võimud tema õpetuse. – Autor
26
Vt H. Wolfram, History of the Goths (Berkeley, 1998); P. Heather, „The Fourth Century Goths”, väljaandes P. Heather ja J. Matthews, The Goths in the 4th Century (London, 1991), lk 51–94.
27
Themistios, Orations, tsit väljaandes Heather ja Matthews, The Goths in the 4th Century, lk 47.
28
Edward Gibbon, The History of the Decline and Fall of the Roman Empire, rahvaväljaanne kuues köites (London, 1911), 31. ptk.
29
Marcel Brion, Alaric the Goth (London, 1932).
30
Paulus Orosius (surn 418), Historia Adversos Paganos, tsit väljaandes Gibbon, Decline and Fall, 31. ptk.
31
Vt R. Mathisen ja H. Sivan, „Forging a New Identity: The Kingdom of Toulouse and the Frontiers of Visigothic Aquitaine, 418–507” väljaandes Ferreiro, The Visigoths, lk 1–62.
32
„Seitsme linna provints” Septimania Vahemere rannikul moodustati Béziers’i, Elne’i, Agde’i, Narbonne’i, Lodève’i, Maguelonne’i ja Nîmes’i ringkonnast.
33
Vt Mathisen ja Sivan, „Forging a New Identity”.
34
Püha Hieronymus (342–420), Vulgata tõlkija. Tema kroonika tugineb Eusebiose varasematele töödele ja see kujunes kristliku kiriku varase ajaloo peamiseks allikaks. Vt ka L. Valentin, St Prosper d’Aquitaine (Pariis, 1900).
35
Nestoriuse, kes oli aastail 428–431 Konstantinoopoli patriarh ja 5. sajandi peamisi ketsereid, mõistis Efesose kirikukogu hukka selle eest, et ta pidas Kristuse päritolu ühtaegu inimlikuks ja jumalikuks. – Autor
36
Oletatavasti toimus lahing Châlons-en-Champagne’i ümbruses. – Autor
37
E. A. Thompson, The Huns (Oxford, 1999); Christopher Kelly, Attila the Hun: Barbarian Terror and the Fall of the Roman Empire (London, 2008).
38
Sidonius Apollinaris, Letters, tlk O. M. Dalton (Oxford, 1915).
39
K. Zeumer (toim), Leges Visigothorum Antiquiores (Hannover, 1894).