tema tahab lindusid
mitte praetud hindusid
hiilib kiisu mööda puid
püüdes linde õnnetuid
kassipoeg va luuraja
sisse talland puuraja
mina – endine tšekist
tulin supermarketist
käru tarbekaupa täis
võrkmüts vastu laupa käis
TATRAPUTRU
mu lemmiktoit on tatrapuder
ei hõlmu kinni hoia nööp
sest olen su ondatra sõber
ta aplalt mantlinööpe sööb
tal pakun vahel tatraputru
kuid tema ainult käega lööb
ei seda või ondatra puttu
me õige toit on siiski nööp
KAUNIS KINTS
sa kaunis kints nüüd oled minu omand
kui teenija su taldrikule sätib
ja kõrvale veel salat – kurk ja tomand
ja näpupühkeks mõningad salvrätid
jah näpp saab rasvaseks kui sind ma näpin
sest kahvel oleks pühadusemõna
sust kondid jäävad pidu on siis Täpil
ja tema pilgust kumab tänusõna
ON ÜLIKÕHNUNUD MU LEMMIKPUUDEL
on ülikõhnunud mu lemmikpuudel
jäänd liha väga väheks tema luudel
ja ainus laul nüüd kõlab rahva suudel
oo koerake sa oled ehtne nuudel
MIKS SA LÄKSID?
ära minevat sa näisid
mina sind ei ajanud
mind mu kirpusid ja täisid
enam sa ei vajanud
miks sa läksid ma ei mõista
miks sa läksid sedasi
võinuksid mu kõrval seista
igavesti edasi
hüüan sind kuid see ei aita
pea su neelab silmapiir
enam sa mu pead ei paita
öeldes „Minu päiksekiir“
jookseksin veel sulle järgi
tahaks veelkord näha et
enda ees sa ajad härgi
kuid mind kinni hoiab kett
PIGEM LOOMAD KUI INIMESED
te silmavaade nõnda aus ja ustav
teil ükskõik on mu isa kümnes Gustav
või lihtsast talupoja perest Jüri
ei loe te raamatuid kuid pilk teil pole nüri
alt üles vaatate kuid siiski oleks parem
kui sinnapaika jääkski teie areng
ja rääkima te’i õpiks libekeeli
oh lapsed lapsed liigutate meeli
KARUPOEG PUHH
Puhhi sammud kohmakad
haarab tulvil pohmakat
parempoolse purgi „Mesi“
teab et seal on kurgivesi
Puhh on juba vana mees
mis tal teise purgi sees?
nuusutame korraks – uhh!
lapsed – alla käind on Puhh
KARUPOEG PUHH
jah olen küll Christopher Robin
kuid pole mingine eunuhh
nüüd õrnalt pimeduses kobin
ma sinu karvast kõhtu Puhh
sa ära valesti saa aru
kui alustan eelmänguga
sa ära karda kallis karu
sest Ruu teeb sama Känguga
JAHIMEES
väikest parti ma ei jahi
las ta raibe sulistab
põder see on üle prahi
neid mu kaksraud tulistab
kuul poeb kerre nagu urgu
uluk langeb aasale
tema naha viin ma turgu
sarved abikaasale
KAJAKAS
eluisu otsas
kõrgelt kaljunukilt
merre hüppasin
aga ei jõudnudki vette
sest mingi kajakas
jäi mulle ette
kajakas-rajakas
häbitu lind
miks sa ei jäta
rahule mind
alates sellest
su süü on vaid kõik
kui sa mu titana
kohale tõid
kurg poleks teinud
küll niisugust lollust
aju sul tühi
ei mingitki ollust
LINNUKESED
ei ole linnukesel mingit muret
sest deklareeritud on kõik ta huvid
sust mööda lendavad vaid mõned kured
kuid pihta juba esimesed tuvid
ei ole linnukesel pangaarvet
ja puuduvad ka kinnistatud suled
vaid kindlad asjad sõrad on ja sarved
sa avastad kui kõrtsist koju tuled
ei ole linnukesel mingit nokka
vaid mõnel väiksel isendil pintsetid
kui paluda ta tõmbab hingest okka
ja välja nokib putukpaharetid
ei ole linnukesed üldse linnud
vaid siiski kõigest linnuhakatised
kes veel ei tea et okkad pole pinnud
ja pungad pole pelgalt pakatised
PARMAATLINNUD
pohmaka käes vaevleb part – ta
nokib mädand luuavart ja
räägib kuidas vaga vares
tegi ilma õlletares
rasvatihane ja tuvi
koos on joonud terve suvi
sügisel ei lenda lõuna
talv