Võitatik
Kübar: läbimõõt 5–10 cm, kumer, noorelt sissekeerdunud servaga, kollakaspruun kuni tumepruun, sageli violetja tooniga, paksult limane
Torukesed: noorena kaetud valkja või helevioletse rõngaslooriga, selle rebenedes võikollased, vanana määrdunud-tumekollased kuni oliivkollased, jalale külge kasvanud või veidi laskuvad, kuni 1 cm pikkused; poorid väikesed, ümarad kuni ümar-nurgelised
Jalg: kõrgus 3–6 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, kahvatukollane kuni helepruun, ülaosas tugeva, rippuva, valkja, vatja rõngaga, sellest kõrgemal on jalg helekollane ja kaetud peente pruunide terakestega
Seeneliha: helekollane, õrn, hügrofaanne, puuviljalõhna ja meeldiva maitsega.
Kasvukoht: valgusküllased männikud ja männikuservad, rohtunud männinoorendikud, sageli massiliselt koos
Esinemisaeg: juunist oktoobrini
Söödavus: väga maitsev söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: sobib värskelt praadimiseks ja eriti ühepajaroogade valmistamiseks. Säilitada võib marineeritult, aga siis tuleb eelnevalt eemaldada limane kübaranahk
Sarnased liigid: väga sarnane on sageli võitatikuga koos kasvav lambatatik, millel aga puudub noorelt torukesi kattev rõngasloor ja hiljem jalal rõngas. Lambatatik on samuti väga hea söögiseen
Märkused: noortel võitatikatel ei ole vaja eemaldada kompaktset ja kübara küljes kaunis kõvasti kinni olevat torukestekihti, sest see on toitaineterikas
Haavapuravik
Kübar: läbimõõt 4–30 cm, noorena poolkerajas, hiljem kumer või lame-kumer, oranž kuni tellispunane, kuiv, sile või kergelt viltjas, üle serva rippuva kübaranahaga
Torukesed: noorelt valkjad, muutuvad hiljem hallikaks või kollakaks, pikad, peened, väikeste ümarate pooridega, ei ole jala külge kinni kasvanud
Jalg: kõrgus 8–22 cm, läbimõõt 2–5 cm, silindriline, lihakas, tugev, kaetud noorelt valgete, vanalt punaste või punakaspruunide soomustega
Seeneliha: valge, tihe, muutub lõikekohtadel algul hallikaslillaks, seejärel varsti mustjaspruuniks, erilise lõhnata, meeldiva maitsega
Kasvukoht: haavikud ja segametsades haabade all
Esinemisaeg: juunist oktoobrini
Söödavus: hea ja maitsev söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: sobib kasutamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Muutub kõigi valmistamis-ja säilitamisviiside juures mustaks. Kõige maitsvamaks peetakse teda seenesupina või šnitsliks praetuna
Sarnased liigid: punase kübaraga puravikke, mida varem kõiki tunti punapuravikuna, on meil arvatavasti viis raskesti eristatavat liiki. Praktilise seenelise jaoks nende eristamisel tähtsust ei ole
Märkused: seeneliste hulgas punapea hellitusnime saanud punase kübaraga puravikud ilmuvad koos võitatikuga soodsate ilmade korral juba juuni esimesel poolel ja juhatavad sisse suvise seenehooaja
Harilik kivipuravik
Kübar: läbimõõt 5–20 cm, algul poolkerajas, hiljem kumer või lame-kumer, hele-kuni tumepruun, mõnikord kollaka varjundiga, enamasti peenekurruline, kleepuv-limane
Torukesed: algul valged, hiljem rohekaskollased, lõpuks oliivrohelised, 1–4 cm pikad, peente ümarate pooridega, jalale kinnitumata
Jalg: kõrgus 5–20 cm, läbimõõt 2–6 cm, aluselt jämenev, valkjas või helepruun, ülaosas kaetud peene, valkja või helepruuni reljeefse võrguga, kuiv
Seeneliha: paks ja kompaktne, valge, kübaranaha all pruunikas, nõrga meeldiva pähkli lõhna ja maitsega, ei muuda lõikekohtadel värvi
Kasvukoht: okas-, leht-ja segametsad
Esinemisaeg: juulist septembrini
Söödavus: kõrgekvaliteediline maitsev söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: värskelt praetuna, marineeritult ja kuivatatult. Sobib rohkem säilitamiseks kui paljud teised seened, sest säilitab oma hea maitse
Sarnased liigid: mändide all kasvav männi-kivipuravik
Märkused: harilik kivipuravik on muutliku välimusega liik, kuuskede all kasvav vorm on lühema jalaga, massiivsem, ilmub juba suvel, kaskedega seotud vorm on peenem ja tavalisem hiljem sügisel
Männi-kivipuravik
Kübar: läbimõõt 6–25 cm, algul poolkerajas, hiljem kumer või isegi peaaegu lame, üle serva ulatuva ja selget servavolti moodustava kübaranahaga, voldilise ja kühmulise pinnaga, tume-punakaspruun kuni purpurpruun, mõnikord kergelt lillaka varjundiga, nõrgalt kleepuv-limane
Torukesed: noorelt valged, hiljem kollased kuni oliivrohelised, 1–4 cm pikad, ei ole jalale kinnitunud, poorid peened, ümmargused, algul torukestega sama värvi, hiljem roostepunased
Jalg: kõrgus 6–10 cm, läbimõõt 3–7 cm, ümarmuguljas, hiljem nuiakujuline mugulja alusega, kollakas-kuni punakaspruun, kaetud punakaspruuni või veinpunase reljeefse võrguga, kuiv
Seeneliha: paks ja tihe, valge, vanemana veidi kollakas, kübaranaha all veinipunakas, ei muuda lõikekohtadel värvi, meeldiva vürtsilõhna ja maheda maitsega
Kasvukoht: kuivad männikud, eriti palumetsad
Esinemisaeg: juunist oktoobrini
Söödavus: kõrgekvaliteediline väga maitsev söögiseen
Kasutamine: tarvitatakse toiduks samuti nagu harilikku kivipuravikku, ületab viimast maitseomadustelt, sest tema seeneliha on kõvem ja aromaatsem
Sarnased liigid: harilik kivipuravik
Märkused: männi-kivipuravik on meie puravike hulgas kõige hinnatum söögiseen
Pruun sametpuravik
Kübar: läbimõõt 4–8 cm, kumer, vanana lamenduv, kastanpruun, mõnikord kollakas-või punapruun, nõrgalt sametjas, sile, kuiv, vihmase ilmaga kleepuv-limane
Torukesed: noorelt helekollased, vanalt väävelkollased, nõgusalt jalale külge kasvanud, kaunis suurte, nurgeliste, sama värvi pooridega, mis vajutamisel muutuvad rohekas-või mustjassiniseks.
Jalg: kõrgus 5–10 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, kiuline, helepruun, aluselt määrdunudkollane, kuiv, peeneteraline või peenesoomuseline
Seeneliha: vatjas, valge või kollakas, värvub murdekohtadel aeglaselt siniseks, nõrga meeldiva aedviljalõhna ja pehme pähkli maitsega või kergelt