Kes igga pääw teeb mulle head,
Ja mul on rööm, :,: Ja mul on rööm, :,:
Et Jummala tru, helde arm
Ei jätta mind, ehk ollen pörm.
7.
Ka terwe Wenne-riik ja ma
On minno armas issama!
Oh, Jummal taewas, önnista
Sa meie maad ja Keisrit ka!
Se on se ma! :,: Se on se ma! :,:
Mo armas, kallis issama!
Mo issama! mo issama!
2
Kas tunnete mo issamaad,
Kus truus, öigus ellawad?
Kus üllemad ja allamad,
Keik ühhe Pea al seisawad? —
Koor: Kül tunneme; eks olle ta
Mei’ Eesti kele issama?
2.
Kas tunnete mo issamaad,
Kus leiwa pudus tundmatta?
Kus rikkad ning ka waesemad,
Keik tööd ning leiba leiawad? —
Koor: Kül tunneme; eks olle ta
Mei' omma kallis issama?
3.
Kas tunnete mo issamaad,
Kus römus rahwas ellawad:
Kas tewad tööd ehk hingawad,
Siis ikka röömsast laulawad? —
Koor: Kül tunneme; eks olle ta
Mei’ omma kallis issama?
4.
Kas tunnete mo issamaad,
Kus karristusses kaswawad
Keik poiad, tütred üllesse —
Ja rahhus leiba süakse? —
Koor: Kül tunneme; eks olle ta
Mei omma kallis issama?
5.
Oh, hoia, Jummal, sedda maad
Ja kaitse temma Wallits'jat!
Lass' öigust nönda üllemad
Ja sanna kuulda allamad! —
Koor: Ön, meie Keiser, meie ma,
Sull' olgo nüüd ja löpmatta!
3
Ön meie Keisrile,
Ön temma rigile,
Ön keigile!
Sind, Jummal, tänname,
Sult, Issand, pallume
Önne ja önnistust mei' Keisrile!
2.
On meie Wennemaal,
Ta Keisri warjo al,
Ön Wennemaal!
Issand, oh õnnista,
Et keik wöiks õitseda,
Mis meile kassuks on – Ön Wennemaal!
3.
Ei wöi meid waenlased,
Olgo kül wihhased,
Siin hirmuta:
On Jummal taewas weel
Ja Keiser troni peal,
Siis polle hirmo meil – Ön Wennemaal!
4
Önnista, oh Jummal taewas,
Keisrit, kes meid wallitseb!
Olle temma rööm ses waewas,
Mis ta meie pärrast nääb!
Keige allamatte palwe
Tõuseb ülles süddamest:
Koor: :,: Olle meie Keisril helde,
Seisa ikka temma eest! :,:
2.
Temma on ta sures rikis
Öige rööm ja öela hirm;
Temma ees on ikka walmis,
Öelal nuhtlus, öigel arm;
Keik, kes öigust armastawad,
Palluwad nüüd süddamest:
Koor: :,: Olle meie Keisril helde,
Seisa ikka temma eest! :,:
3.
Temma käsko kuulda, tedda
Armastada allati,
Allamad! keik nöudkem sedda
Kunni ello otsani.
Ni kui kaljud kindlast seiswad,
Seisko meie truus ka!
Koor: :,: Meie Keisri ello päwad,
Jummal, kaua pitkenda! :,:
5
Kas tunnete üht Würsti, kelle rikis
Ükspäinis öigus, rahho, seädus ellab?
Kes, kui on hädda, isse etteastub
Ja waenlased keik jalge alla tallab?
Kas tunnete keik rahwas ilma peal,
Kes on se Würst? kus on ta kulus ma? —
So Keiser ons, ön sulle, Wennema!
2.
Kas tunnete üht maad, mis wilja kannab
Et ikka teiste madel' jääb weel anda?
Mis rohkeste meil' waewa palka annab,
Ei lasse ial nälja wallo tunda?
Kas tunnete, keik rahwas ilma peal,
Kus on se ma? kust peab otsima?
Se polle muud, kui Eesti issama.
Kas tunnete üht rahwast, mis kül weike,
Ja siiski sure rigi tuggew lige?
Ei olle kül ta seisus, möistus, körge,
Ta kuub on must, ja siiski südda walge.
Se on mo armas Eesti rahwoke.
Sull' andko Jummal rahho ellada
Ja aitko öige tee peal köndida!
6
Laulge rõõmsast, rigi rahwas,
Tänna on se kallis pä
Millal meie Keisri herral
Sündimisse pääw on kä!
Koor: Jummal hoidko, kaitsko tedda,
Kaugel seisko temmast hädda,
Keige allamatte heaks!
2.
Öiget seädust, selget öigust,
Same ikka temma käest;
Sanna kuulmist, kindlat truust,
Leidko ta meist keikidest.
Koor: Kui on tarwis, rõõmsast astkem
Wälja, ja mis kohhus, tehkem;
Eesti mees on wapper mees.
3.
Keisri