kullake kallis ja hea
Kõik need värsid on sulle
ehkki ma sind ei tea
Et elad mu varjuilmas
seda ma tähtsaks pean
Kui hakkan otsima rada
sõnade petlikust soost
tuled sa
teab kust suunast
hoiad mind vajumast koost
Lähed sa iganes kuhu
öötume ülev kui vaim
Sinu kastetud seemnest
saab saja-aastane taim
Jagame loomise kirge
tähti ja paberilehte
Üle mu õla kui vaatad
silmatud rida läeb lehte
Hommikuvalgusse hajub
ulmade katkendlik kett
Tõelus jääb
mida nähes
sosistad kõrva et –
Vaata värav on ligidal
paotub just praegu ja siin
Seal ongi igaviku
ja öeldava salapiir
AASTAD TÕUSEVAD TAEVASSE
nii nagu linnu lend
Sinagi muredest vabana
lase neil kanda end
Unusta argine koorem
sundused kurbuse paine
Õrn puhas hingatav valgus
on nüüd Su põhiaine
KORD LUGESIN ÜHT LUULETUST
ja raamat kukkus käest
sest värsid olid kantud
nii erilisest väest
Neid puutuda ei võinudki
silmaga või oimuga
vaid osasaaja kuklaga
või ergastunud vaimuga
Ma mõtlesin
et sõnad need
nüüd enam küll ei ole
Vaid väga kitsas metsatee
viib laanest lagedale
Kus tunned äkki hingamist
mis kõndides läks meelest
ja hinge pidades saad aimu
nooljast eesti keelest
Üks punkt mus loetust valutab
sest tabas seda nool
ja kui end toolil sirutan
on hõõgus igal pool
KAS OODATA KUI
kuivaks saavad jõed
Või püüda ise muuta vetesängi
Kõik päevast päeva veetud elutõed
vaid ahistavad
loovad hinge ängi
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.