Pärsia kirjad. Charles de Montesquieu

on eunuhhid üliharuldased, mõtlesin ma sellele ametile pühendada sinu ühe maal elava mustanahalise orja, ent ma pole teda seni veel nõusse saanud. Et minu meelest on see talle kokkuvõttes kasulik, kavatsesin ühel päeval veidi jõudu rakendada ning sinu aedade ülevaataja nõusolekul käskisin ta viia vastu tema enda tahtmist seisundisse, milles ta sulle võiks osutada su südamele kõige meeldivamaid teeneid ning elada nagu mina neis puutumatuis paigus, millele ta pilkugi ei julge heita. Aga tema pistis röökima, nagu oleks tahetud teda nülgida, ja rabeles nii kõvasti, et rebis end meie käest lahti ja pääses saatusliku noa alt. Sain just teada, et ta tahab sulle kirjutada ning armu paludes väita, nagu oleks mulle see mõte pähe tulnud vaid verisest kättemaksuihast mingite solvavate pilgete pärast, mida ta olevat minu kohta lendu lasknud. Vannun saja tuhande prohveti nimel, et tegutsesin vaid sinu teenimise huvides, ainsa asja huvides, mis on mulle kallis ja mille kõrval kõik muu on minu jaoks tähtsusetu.

      Langen su jalge ette.

Fatmé serailis

muharramikuu 7. päeval 1713.

      XLII KIRI

PHARAN USBEKILE, OMA ISANDALE JA KÄSKIJALE

      Kui sa, hunnitu isand, oleksid siin, ilmuksin su palge ette üleni valgesse paberisse mässituna ja ikkagi poleks seal küllalt ruumi, et kirja panna kõiki solvanguid, mis mulle sinu lahkumisest saadik musta ülemeunuhhi, kõige kurjema inimese poolt on osaks saanud.

      Tuues ettekäändeks mingid pilked, mis ma olevat tema õnnetu olukorra kohta lendu lasknud, ähvardab ta mind hukatusliku kättemaksuga. Ta on minu vastu üles ässitanud julma aedade ülevaataja, kes sinu lahkumisest saadik sunnib mind üle jõu käivat tööd tegema, mille tõttu oleksin tuhat korda äärepealt elu jätnud, ilma et korrakski oleks kadunud mu ind sind teenida. Kui palju kordi olen ma mõelnud: „Mul on heasüdamlik peremees, aga ometi olen ma kõige õnnetum ori maa peal!“

      Hunnitu isand, ma ei uskunud, et mind võiksid tabada veel suuremad õnnetused; aga selle reeturliku eunuhhi tigedusel pole piire. Mõne päeva eest määras ta mu omaalgatuslikult sinu pühade naiste valvuriks ja seega toimingule, mis oleks mulle tuhat korda jubedam kui surm. Need, kellele kurjad vanemad on niisuguse õnnetuse lasknud osaks saada sündimisel, lohutavad end võib-olla sellega, et nad pole kunagi teistsuguses olukorras olnudki. Kui aga mind heidetakse välja inimkonnast ja kui ma ei sure sellest barbaarsusest, siis suren ma murest.

      Sügavas alandlikkuses emban su jalgu, üllas isand. Lase mul tunda saada oma kõrgelthinnatud heasüdamlikkust ja tee nii, et keegi ei saaks öelda, nagu oleks sinu käsul maa peal üks õnnetu rohkem.

Fatmé aedades

muharramikuu 7. päeval 1713.

      XLIII KIRI

USBEK PHARANILE

Fatmé aedadesse

      Rõõmustage südamest ja olge tänulik selle kirja pühadele tähemärkidele; laske seda sõnumit suudelda ülemeunuhhil ja mu aedade ülevaatajal. Ma keelan neil teiega midagi ette võtta, öelge, et nad ostaksid mulle puuduva eunuhhi. Täitke oma kohust, nagu seisaksin ma pidevalt teil silme ees, ja pidage meeles, et mida suurem on mu headus, seda karmimalt karistatakse selle kuritarvitamise eest.

Pariisis

radžabikuu 25. päeval 1713.

      XLIV KIRI

USBEK RHEDILE

Veneetsiasse

      Prantsusmaal on kolm seisust: jumalasulased, aadlikud ja ametnikud. Iga seisus vihkab sügavalt kaht ülejäänut. Näiteks kedagi, keda peaks põlgama rumaluse pärast, põlatakse sageli vaid sellepärast, et ta on ametnik.