1916. aastaks oli Saksamaa seisukoht Poola suhtes Habsburgide suureks jahmatuseks muutunud. Saksamaa kui domineeriva liitlase positsioon leidis lahinguväljal kinnitust. Samal ajal omandasid sõjaväelased üha suuremat mõju Saksamaa välispoliitika üle. Sakslased hakkasid nägema sõltuvat Poolat osana palju suuremast Saksa mõjusfäärist Euroopas. Mõnede meelest pidi see mõjusfäär hõlmama ka Habsburgide impeeriumi. Saksamaa hakkas nägema Habsburgide impeeriumis üht Euroopa elementi, mida tuleb sõjaga muuta, mitte enam lihtsalt sõjalist liitlast.
Saksamaa tahtis, et Habsburgide impeeriumist saaks riik, milles domineerib selle saksa vähemus. Selline eelistus toimis Austro-Poola lahenduse vastu. Kui Habsburgide impeerium laieneks nii, et sellesse kuuluks ka Poola kuningriik, siis kasvaks slaavi alamate roll selles ja väheneks sakslastest alamate roll. Kui Habsburgide lahendus oma rahvusprobleemidele nõudis territoriaalset laienemist just selleks, et rahuldada slaavlaste rahvuslikke nõudmisi, siis Saksamaa sekkumised Habsburgide asjadesse kaldusid kinnitama olemasolevat territoriaalset status quo’d selleks, et säilitada sakslaste positsiooni. Loomulikult tekitas selline erimeelsus pingeid.96
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.