Hea seegi, et kohalikud sääsed mu verd ei taha – ilmselt ei usalda nad kahtlast Ida-Euroopa toitu, mida terve elu söönud olen. Paljudel teistel nii hästi ei lähe ja üks allergiline austraallanna näitab mulle umbes viiesentimeetrise läbimõõduga kupla, mis kuidagi alla ei taha minna.
Siiski, pärast kuuajalist Argentina-elu selgub, et minu rõõmuhõisked on olnud ennatlikud. Sääsed on mõistnud, et töötan kohaliku lobi peal. Seega: pidu! Ärkan hommikul selle peale, et üks imeb verd mu huulest. Meie suhe jääb siiski üürikeseks – kuid kahtlemata kirglikuks – ning sääsk jätab eluga hüvasti.
Umbes samal ajal, aprillis, sääserünnakud tegelikult lõpevadki ja saab selgeks, et ega tali taeva jää. Aina külmeneva ilma tõttu olen sunnitud sulgema magamistoa akna, otsima kapist välja tennised ning tõmbama jalga sokid. Peagi saabuvad päevad, kus Eestis on ilm soojem kui Buenos Aireses. Eriti külmaks muutub olemine juuni saabudes töö juures – äärelinnades on alati külmem kui kesklinnas, kus autosid-inimesi rohkem. Ma ei mõista, mis toimub: tuleb otsida kapist välja villased sokid ning kindad! Kuhu see kõlbab, olen ju siiski Ladina-Ameerikas, kus peaks olema soe ja mõnus! Aga tuhkagi.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.