kummarda.” Peatükk „Puhta praktilise mõistuse ajendid” (ingl
Of the Drives of Pure Practical Reason), teoses „Praktilise mõistuse kriitika” (ingl
Critique of Practical Reason), 3. tr, toim ja tlk Lewis White Beck (New York: Macmillan, 1993), 1. osa, 1. raamat, 3. peatükk, lk 80. Sarnase mõttekäigu leiate ka teosest „Eetikaloengud” (ingl
Lectures on Ethics), tlk Louis Infiel, eessõna Lewis White Beck (1963, kordustrükk London: Methuen, 1979), lk 126–129.
18
Või vähemalt selles ühes loengus Kanti ideest, et enesearmastus muutub eneseimetluseks, kui see „kehtestab end seaduse ning vaieldamatu printsiibina”, „Praktilise mõistuse kriitika” (ingl Critique of Practical Reason), lk 77. Samuti kattub see teosest „Loengud eetikast” (ing Lectures on Ethics) (lk 128) pärineva epigraafiga, kus Kant räägib ennasttäis inimesest, kes võtab „salliva hoiaku moraalireeglite suhtes”, omistades seega „vale käsituse”. Me jätkame selle mõttega peatükis „Kiri sitapeale”.
19
Vt Jean-Jacques Rousseau, „Émile”, tlk Hans Roos (Tallinn: Olion, 1997).
20
Jean-Jacques Rousseau, „Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest” (e.k Akadeemia, 2008, nr 9–12, tlk Mirjam Lepikult) (ingl Discourse on the Origins and Foundations of Inequality Among Men), teoses „Ebavõrdsuse diskursus” (ingl A Discourse on Inequality), tlk Maurice Cranston (New York: Penguin, 1984).
21
Raamatus „Émile” räägib Rousseau terminist amour propre (lk 210) ja ka sellest, kui raske on sellest mõtlemisest jagu saada (vt lõiku leheküljel 215, millele on viidatud epigraafis). Rousseau vaate juurde, mille kohaselt (võimalik, et kahjulik) seisuse tunnetus tuleneb ühiskonnast ja sellel on poliitiline lahendus, tuleme tagasi seitsmendas peatükis.
22
Vt T. M. Scanlon „Mida me üksteisele võlgneme” (ingl What We Owe to Each Other) (Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press Belknap Press, 1998) ja eriti Stephen Darwalli „Teise isiku seisukoht: moraal, lugupidamine ja vastutus” (ingl The Second-Person Standpoint: Morality, Respect, and Accountability), (Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press, 2006).
23
Kas koera löönud inimene võib sitapea olla? Võib, kuigi ma pole kindel, et see määratleb inimest kui sitapead (erinevalt lihtsalt julmusest), kui ta lööb vaid koeri ning käitub samas inimestega viisakalt. Aga ehk võime selle küsimuse praegu vastuseta jätta.
