Kindlasti pole nii elutervete kui variarhetüüpide kirjeldused siin raamatus ammendavad. Igaüks neist hõlmab rohkem omadusi ja oskusi, kui olen kirja pannud. Ja kindlasti ei pea kõik, mis ühe variarhetüübi all käsitletud, paika kellegi konkreetse inimese, Sinu või mingi teise naise, juures. Võib-olla kehtib Sinu puhul vaid mõni variarhetüübi omadustest. Võib-olla tunned, et Sinus on Täitmatut Naist, nii mõnigi rida kirjeldusest on justkui Sinu peegelpilt, aga ehk puudub Sinus Täitmatu Naise variarhetüübi juures nimetatud perfektsionism. Või tead kedagi, kes liialdab ja otsib draamat nagu Printsess Hernel seda teeb, aga selle variarhetüübi juures mainitud kuulsuseihalus on talle võõras.
Kuigi kasutan päris tihti väljendit „mõnikord“ ja „võib-olla“, siis lugejal oleks mõistlik see „mõnikord“ ja „võib-olla“ lisada oma peas igasse lausesse. Tobe oleks kirjutada „võib-olla“ igasse lausesse, ent nii see ometigi on. Ükski eluterve ja variarhetüübi kohta käiv kirjeldus ei pretendeeri lõplikule tõele.
Ammendavat, täielikku arhetüübi kirjeldust pole võimalik anda. Igaüks on ainulaadne just oma olemuse, puudujääkide ja veidrustega. Nagu Sa lugedes näed, mõjutavad arhetüübid üksteist väga palju. Sestap ilmutab näiteks Täitmatu Naise variarhetüüp end täiesti erineval moel neil naistel, kes kannavad endas ka Inetu Pardipoja energiat ja neil, kes on hoopis Nõiamoori arhetüübi mõju all.
Seepärast ära jää ühegi eluterve ega variarhetüübi kirjeldusse kinni, vaid võta seda kui toorikut, millest enda jaoks üleliigne kõrvaldada ja oma isikupärased jooned lisada. Võib-olla resoneerub Sinuga vaid variarhetüübi pealkiri, aga kirjeldus sobib Sinu olemusega väga vähe. Su kujunemistee on olnud erinev siin kirjeldatust ja variarhetüüp avaldub Sul hoopis teistes olukordades ning teistmoodi kui käesolevas raamatus.
Võib-olla leiad variarhetüübi alt mõne endale iseloomuliku joone, aga see veel ei tähenda, et Sa seda variarhetüüpi endas kannad. Iga laeva- või lennukisõitu pelgav naine pole veel Kuivik, kuigi just Kuiviku kirjelduse juurest leiad tema vastumeelsuse kuivalt maalt eraldunud transpordivahendite suhtes.
Kui oled avastanud, millised variarhetüübid Sind igapäevaselt saadavad ning Su elu või suhteid torpedeerivad, saad hakata selle osaga iseendast põhjalikumalt tutvuma. Variarhetüüpide teadvustamine aitab Sul mõista oma käitumist ja iseloomu.
Öeldakse: „Sinu iseloom on Su saatus.“ Kuigi paljud arvavad, et iseloom pole muudetav, ma siiski usun, et läbi oma variarhetüüpide teadvustamise ja elutervete arhetüüpide tasakaalustamise on võimalik muuta oma iseloomu paremaks. Ent nagu juba ennegi öeldud, vaid teadvustamisest on vähe. Iseloom muutub paremaks vaid pideva ja teadliku enesega tegelemise läbi. Pelgad intellektuaalsed teadmised ja teadvustamine ei muuda inimese sees midagi, kui sellele ei järgne muutusi enda mõtlemises ja käitumises. Kellegi teise tarkus peaks küpsema Sinu sees Su oma tõeks, millest lähtuvalt Sa püüdled enese sees suurema harmoonia ja tasakaalu poole.
Nii mitmedki naised on öelnud, et nende jaoks on vabastav mõelda, et mitte tema ise pole nii kriitiline või kontrolliv, vaid see on Täitmatu Naine tema sees. Et mitte tema ise pole hädine ja saamatu, vaid Inetu Pardipoeg ei leia oma kohta elus ja tunneb end ohvrina. Paljudele on lihtsam mõelda, et tema sees rügab Tuhkatriinu, aga edaspidi ta soovib oma ellu rohkem tuua eluterve Perenaise energiat.
Olen pikkinud teooria kõrvale ka mitmeid harjutusi – mõtisklusi, mida juhul, kui Sind arhetüübid inspireerivad ja intrigeerivad, saad iseseivalt teha, et süüvida endasse ja otsida vastuseid küsimustele – kuidas minus see arhetüüp avaldub, miks ta minus just sedamoodi väljendub, mille eest peaksin end tunnustama, mida võiksin juurde õppida, et elada elu naisena kui õnnistust, kingitust ja rõõmu ning kogeda elu Imedemaana?
Arhetüübid ja nende varjupooled on justkui naise süvaolemuslikud inglid ja deemonid, kes elavad naise psüühes. Mõlemad on võimsad jõud. Kumbadel jõududel on rohkem väge valitseda naise sisemaailma üle? Vastus sõltub naise eneseteadvuse tasemest ja oskustest varjupooltest õigeaegselt väljuda.
Tütarlapse arhetüüp – naise tundeelu allikas
Tütarlast mõjutab looduselementidest veestiihia. Voolav, puhas, värske, kosutav.
Veest algas elu. Vesi moodustab ka meie kehadest lõviosa. Siit saab luua huvitava paralleeli: vesi on elu algus, Tütarlapse naiseks olemise algus.
Tütarlapse arhetüübi tinglik asupaik – allika läte asub naise südames.
M ulle tundub, et suurim erinevus poisist meheks kasvamise ja tütarlapsest naiseks kasvamise vahel on rituaalses surmas. Psühhoanalüütik Robert Moore11 on veendunud, et mees saaks sündida, on vaja poisikesel tema sees rituaalselt „surra“. Enne küpse mehe avaldumist peavad lapsikud, poisikesele omased mõtte-, tunde-, olemis- ja toimimismallid hääbuma. „Kuna need ei saa haihtuda, siis kasvab küps mees poisipõlve jõududest välja, ehitades oma isiksuse nende peale12.“ Selleks kasutati vanades hõimudes külavanema või šamaani abi. Teatud vanuses korraldasid küla vanemad mehed noorukitele initsiatsiooni- protsessi, mis kindlasti sisaldas endas ka suure valu talumist. Valu teatavasti kutsub endaga kaasa muutunud teadvuse seisundi, initsiatsiooni käigus lausutud loitsud ja tehtavad rituaalid aitasid poisi psühholoogia ümber kujundada mehe omaks.
Vastupidiselt mehestumise teekonnale tüdruku arenemisel väeliseks, elutervete instinktidega naiseks, ei tohi naine lasta tüdrukul enda sees surra, vaid teda tuleb igal juhul alles hoida.
Tänapäevane reaalsus on paraku selline, et tänu initsiatsioonirituaalide puudumisele ja küpsete, tarkade isaeeskujude nappusele, on paljud mehed jäänud edasi poisikesteks. Nad ei võta mehelikku vastutust, nad tahavad vaid saada, saada.
Paljud naised seevastu on eluraskuste, murede ja vastutuse koorma all kaotanud kontakti tütarlapseliku muretusega. Lapsemeelne rõõm, mis on eluvajalik olemise kerguseks, puhkab varjusurmas. Nad muudkui annavad, annavad endast, kuni on tühjad.
Just tänu sellele rituaalsele surmale tundubki mulle, et mees olla on keerulisem kui naine. Küps mehelikkus välistab poisilikkuse, nõuab mehelt arenenud vastutustunnet, nii hingelist kui füüsilist jõudu, tarkust. Mees ei saa endale lubada pikaajalist nõrkust, abitust, oskamatust. Meestelt eeldatakse, et nad pärast ebaõnnestumisi koguvad end ja tõusevad Sõjamehena jälle jalgele – kogenumana ja vintskemana. Naised ei salli, kui mehed on viripillid, vingujad, kui nad kaeblevad, et ei tea, mida teha. Edutu mees kaotab kiiresti naise silmis imetluse ja austuse. Ja naise imetluse ning austuse kaotanud mees kaotab jõu.
Jah, naised küll tahavad, et nende mehed oleksid mõõdukalt emotsionaalsed, kuid justnimelt mõõdukalt, mitte liiga. Mees peab olema suuteline pere toitmiseks mammuti tapma ja nülgima. Ta peab tormama hirmu ja valu kartmata läbi kibuvitsapõõsa ja kahlama läbi jääkülma jõe, et saak koju tuua. Ta ei saa haliseda oma haavade üle, mida ta jahiprotsessis saab. Naised ei taha näha meestes poisikesi. Saanud kord meheks, on poisipõlve uks suletud. (Ärge nüüd, mehed, muretsege – mängida, uut kogeda, lõdvestuda, vaimustuda saab vabalt ka küpsetes mehearhetüüpides – pikemalt saab lugeda selle kohta Moore’i ja Gilletti raamatus).
Naine seevastu võib vabalt tunnistada, et ta ei oska, ei jaksa, ei tea, ei suuda, mammutikorjuse kohal kaastundlikult nutta löristada, mehelik mees ei heida talle seda kunagi ette. Vastupidi, ta tunneb, et naine on väike ja armas ning vajab tema kaitset. Just Tütarlapse arhetüübis on peidus see väike ja armas naine.
Mammutiajad on küll möödas, ent me kõik pärineme Serengetist. Ürgne koodeks