Minu Soome. Kaja Saksakulm Tampere

tehasemüükidelt ja allahindlustelt Marimekko kangaid ja muretsetakse stiilseid lauanõusid, disainmööblit jne. Selline meie jaoks veidi vanamoodne veimevaka kogumine käib päris hoolega ja on trendikas. Samuti on paljudel Soome noortel iseseisva elu alguses olemas sugulaste ja ristivanemate poolt aastate jooksul kogutud rahaline toetus oma elu alustamiseks ning seetõttu on Soome noored isegi väga valmis gümnaasiumi või isegi põhikooli (kui jätkatakse näiteks ametikoolis) lõpetamise järel kohe oma pesa punuma hakkama.

      Seega sisustatud kortereid üüriturul eriti palju pole ja Veturitalliga meil tõesti vedas. Lisaks oli see korter superhea asukohaga – otse raudteejaama kõrval. Maja ja raudteejaama vahel oli bensiinijaam, kus oli ka väike kauplus, mis on 7 päeva nädalas 24 tundi päevas lahti. Soomes tuleb arvestada sellega, et talvel on suured supermarketid pühapäeviti kinni, ja ka nädala sees ei ole need nii pikalt lahti, kui Eestis harjunud oleme. Seega, kui hilja õhtul või pühapäeval toidupoolist tahad osta, ongi ainsad kohad pisipoed, mis enamasti asuvad bensiinijaamade juures. Niisiis saime selle korterivahetusega lisaboonusena endale „sahvri”, kust vahel sai ka natuke jäätist hilisõhtuseks maiustamiseks või miskit muud head, kui tekkis tahtmine söögi kaudu meeli rõõmustada.

      Korteris oli kaks tuba – jagasime need nii, et mina magasin tagumises väikeses toas ja Ave elutoas diivanil. See oli Avel lai ja mugav ase, mis polnud mõeldud magamiseks, kuid sellegipoolest oli vaat et mõnusamgi, kui minu voodi. Söögilaud oli ka arvutilaua eest ja asetses köögi ja elutoa vahel. Kogu elu käiski meil tegelikult selle ilusa klaasist söögilaua ümber. See oli piisavalt suur, et mahtuda sinna samal ajal internetis msn-ima ja sööma, seal laua taga ajasime juttu ja tegime koolitöid, Ave enda omi ja mina enda omi. Taustaks mängis meile tavaliselt MTV.

      Juba Puistokatul ülikooli korteris kujunes meil välja teatud argipäevarutiin. Kuigi Eesti inimesele võib tunduda, et ainuüksi Soomes töötamise fakt teeb inimesest püstirikka, siis pean vajalikuks rõhutada, et elamine on Soomes siiski üldkokkuvõttes kallim kui Eestis. Teenid numbriliselt küll suurema summa, kuid kulutused on ka suuremad. Nii et rikkuse kogunemise koha pealt pole vahet, teenimine ja kulutamine on suhteliselt proportsioonis. Vahe on, nagu juba eespool mainisin, mõtteviisis ja kulutamise stiilis. Soomlased on koonrimad ja ostavad palju rohkem allahinnatud kaupu. Samuti on nende igapäevased elamise kombed kasinamad – näiteks kartuleid keedetakse pigem vähem kui et paar tükki üle, sööki planeeritakse täpselt või veidi vähem. Muidugi on kaupu, mis on Eestis odavamad – alkohol, juust ja liha eelkõige. Kuid on ka kaupu, mis on Soomes odavamad – paljud tööstuskaubad ja elekter näiteks. Kusjuures tudengitele on täiesti oma elektrihind, tavahinnast veelgi soodsam.