Teise maailmasõja puhkedes oli saare enam kui 2000 mehega garnisonis lahingukorras vaid üks seniitpatarei. Hiiumaa pärast peetud raevukate võitluste järel jäi see garnisonisaar enam kui kuueks nädalaks ainsaks sakslastest hõivamata maalapikeseks Eestimaal. Saare garnisoni evakueerimisega olid karmides sõjatingimustes otseselt seotud ka mitmed Eesti alused. Nii toimetati esimesel sõjasuvel juba 28. augustil Hankosse teatav hulk saarel dislotseerunud sõjaväeosadest. Sellest kaelamurdvast lahingoperatsioonist võtsid osa Vene sõjalaev T-205 ning Eesti kaubaaurik Vahur ja kahurlaev Laine. Ajavahemikul 24. novembrist kuni 2. detsembrini sooritas kahurlaev Laine täiendavalt viis ohtlikku merereisi Osmussaarelt Hankosse, pardal põhiosa saarele jäänud garnisoni isikkoosseisust. Sellel alusel oli üsnagi märkimisväärse saatus. Kahurlaevast Laine oli vahepeal saanud vahilaev Gangutets ja alates 5. novembrist 1945. aastast jätkas seesama veesõiduk oma teenistuskäiku nõukogude hüdrograafialaevana. 12. detsembril (teistel andmetel 2. detsembril) 1941. aastal õhkis garnison kõik saare rannapatareid, mille koletu suurtükituli võimaldas oluliselt häirida Saksamaa ja Soome laevaliiklust Läänemerel. Samal päeval purustati täielikult ka vilka laevaliikluse hõlbustamiseks väga vajalik Osmussaare kivituletorn. Toosama kauge esimene sõjasügis on ajalukku talletanud ka saare garnisonile sõjaväetranspordiks kohaldatud Eesti aurikute Alfi ja Vohi meeskonna suhtes toime pandud hirmsa veretöö.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.