Ma olen õpetanud neid mõtteid, mis siin raamatus kirjas, üle kahekümne aasta. Olen neid arendanud, kuid põhilised ideed selles raamatus on jäänud suhete alusmüüriks. Selle asemel, et lisada veel peatükke sellesse raamatusse, jätkasin ma uute raamatute kirjutamist, mis lähtuvad neist põhimõtetest. Sellest raamatust võib mõelda kui aabitsast, mis aitab mõista vastassugupoolt ning temaga suhelda. Seda võib rakendada praktiliselt igasuguses suhtes ja igas eas.
Oma järgmistes raamatutes olen ma jätkanud „Mehed on Marsilt, naised Veenuselt” ideede kohaldamist elu erinevates valdkondades, kus sugude mõistmine on olulise tähtsusega.
Nende raamatute kirjutamine on olnud mulle põnev teekond, sest olles küll asjatundja meeste ja naiste erinevuses, on alati ka palju uut õppida. Erinev pole mitte üksnes meie suhtlemisstiil, vaid ka mõtlemine, hormoonid, stressitaluvus, toitumise vajadus ja kehalise liikumise vajadus. Igal aastal avaldatakse rohkesti uuringuid, mis kinnitavad ja aitavad populariseerida neid olulisi seisukohti.
Mõistmata, et mehed ja naised on erinevad, on suur kiusatus mõelda, et mehed ei peaks olema „sellised” või et naised ei peaks reageerima „tol viisil”. Mõne jaoks kõlab hästi, kui öeldakse, et mehed ja naised on ühesugused – kuid see on ebareaalne ning teeb asjad tegelikult hullemaks. Kui me eeldame, et meie partnerid on samasugused nagu me ise, anname hoobilt neile sõnumi, et nad pole piisavalt head sellisena, nagu nad on. „Sa pole küllalt hea” pole kindlasti armastav sõnum, kuigi sa võid olla väga armastav, kui sa nii mõtled.
Naised tunnevad iseäranis soojust ja armastust, kui nad kavatsevad oma meest paremaks muuta. See on muidugi tõsi, et naise armastus inspireerib meest olema parem, kuid see on mees ise, kes muutuse teostab. Naise tööks on anda oma armastust edasi viisil, mis meest tõepoolest toetab. Muidugi kehtib sama ka meeste puhul. Pole mehe asi naist paika panna. Naine ei vaja „korraldamist”. Enamiku ajast vajab naine mõistmist ja lembust, mis tema südant soojendab ning silmad särama paneb.
Ajast aega oleme me teadnud, et mehed ja naised on erinevad, kuid kui ilmus „Mehed on Marsilt, naised Veenuselt”, polnud paljudel inimestel selget arusaamist meie erinevustest positiivses mõttes. Sellest ajast, kui mehed ja naised hakkasid päevast päeva töötama külg külje kõrval, samas oodates kodus romantikat ja lähedust, nagu oli eelmistel põlvkondadel, on siinsed põhitõed muutunud üldiseks. Täna, kui me ei mõista oma erinevaid reageeringuid positiivsel viisil, võime kergesti süüdistada oma probleemides oma kaaslast, mitte enese arusaamist. Kui sa ootad või loodad, et mehed ja naised mõtlevad, tunnevad, reageerivad ja vastavad ühtmoodi, põhjustab see suhetes ainult ebaõnnestumisi ja pettumusi.
Need erinevad seisukohad ja näited raamatust „Mehed on Marsilt, naised Veenuselt” aitavad aru saada meie tavalistest erinevustest positiivsel moel. See ei pea tähendama, et kõik inimesed kogevad neid erinevusi just nii, nagu mina neid välja olen toonud. Loomulikult on igaüks unikaalne. Kuid teatud viisil on meestel kindlaid tunnusjooni, millest enamik naisi just aru ei saa, ning naistel on iseloomustavaid tunnuseid, mida mehed ei mõista. Nüüd saame teineteisest paremini aru ning pole oma partneriga liiga karmid, kui nad midagi unustavad.
Erinevused, millele ma tähelepanu juhin, on muidugi üldised, kuid on ka erandeid. Umbes 10 % naisi pärineb Marsilt ja seda sellepärast, et nad on sündinud suurema testosteroonitasemega kui enamik naisi. Neil naistel on ikkagi olemas hormoonid rasestumiseks ja sünnitamiseks. Nende naiste jaoks on see raamat sageli ilmutuseks, mis aitab neid oma naiselikke vajadusi ära tunda ja annab neile rohkem tuge ja luba hoolitseda oma naiseliku külje eest. Kuna uurime neid erinevusi koos, tasub meeles pidada, et raamatus pole kirjeldatud, missugune peab naine või mees olema. Ma juhin lihtsalt tähelepanu, kuidas ja miks mehed ja naised üksteisest aru ei saa, millal ja kuidas need erinevused esile tulevad.
Kui mehed ja naised on pikalt üksikud, ei pruugi need erinevused olla nii piiritletud. Need erinevused ilmnevad peamiselt siis, kui ollakse seotud intiimsuhetes, kui on ühised lapsed või kui oleme tugevas stressis. Lisaks sugudevahelisele erinevusele on paljud meie erinevused tingitud meie unikaalsusest ja temperamendist, samuti mõjutab meid pere ja ühiskond. Erinevused, millele mina tähelepanu juhin, on põhjustatud eelkõige aju ja hormoonide erinevusest.
See raamat ei suuna ega paku lahendusi kõikidele erinevatele suhteprobleemidele. Muidugi on suhetes palju probleeme, millel pole mingit pistmist vastassugupoole mõistmisega. Isegi sellised probleemid nagu uimastid ja alkoholism, armusuhted ja truudusetus, depressioon ja haigus koos ilmse sobimatusega ja düsfunktsionaalse iseloomuga on veelgi komplitseeritumad, kui puudub arusaamine vastassugupoolest. Isegi nende suurte probleemide puhul tuleks esialgu lahendada väiksemad mured parema suhtlemise ja suurema pühendumisega. Siis hakkavad osapooled avanema ja positiivne muutus tuleb vägevasti esile.
Kakskümmend aastat tagasi, kui ma neid ideid hakkasin arendama ja õpetama, tekitasid need suuri vaidlusi. Tänaseks on need meie ühiskonnas laialdaselt aktsepteeritud ja need juhatavad meid igal tasandil nii hariduse kui ka vaimsete traditsioonide juurde. Mina jõudsin nende järeldusteni pärast tuhandete meeste ja naiste nõustamist. Kordan veel kord: naistel olid meeste ja oma abikaasade kohta ühed ja samad kaebused. Need kaebused erinesid suuresti meeste kaebustest. Meeste sage kaebus oli: temake teeb suure numbri ei millestki, ta reageerib üle, ta keeldub seksist või ta on mõistmatu. Ja siis, kui mees kavatseb lahutada, on tema tavaline väide: „Ükskõik, mida ma teen, pole see piisavalt hea, et teda õnnelikuks teha.” Vaevalt olen ma kuulnud naisi nii ütlemas. See eest ütlevad naised: „Mees ei kuula mind, ta on tähelepanematu, ta pole enam romantiline, ta ei tee mulle komplimente, ta pole enam hell või ta on enesekeskne.” Kui naine kavatseb lahutada, ütleb ta: „Ma annan enesest kõik, aga tagasi ei saa midagi. Mul pole enam enesest midagi anda.” See on kauge kaja mehe nurjumise tundest, et tema naine pole õnnelik ning tulemus on see, et mees annab alla.
Nurjumise, mure või pettumuse korral tasub meeles pidada, et mehed on Marsilt ja naised on Veenuselt, selle asemel, et mõelda, et miski on valesti sinu kaaslase või suhtega. Sa avastad, et hakkad saama rohkem seda, mida sa soovid.
Näiteks kui mees hoiab omaette, siis selle asemel, et arvata, nagu mees poleks naisest huvitatud või kujutleda, et ta on naise peale vihane, võiks naine mõista, et mees puhkab parajasti stressirikkast päevast. Sellise aruaamisega vabastab naine end murest ning annab mehele hingamisruumi, et too saaks olla oma „koopas”, ning lõpuks tuleb mees sealt välja. Või kui naine räägib oma päevast ja probleemidest, siis selle asemel, et arvata, nagu otsiks naine lahendusi ja ootaks vastuseid, saab mees aru, et naine tahabki lihtsalt rääkida oma päevast ning tulemuseks on see, et ta tunneb end paremini. Sellise arusaamisega on mees vaba, et lõõgastuda ja kuulata ilma et ta katsuks vahele segada omapoolsete lahenduste pakkumisega. Mõlema näite varal, kui me teame, mis tegelikult toimub ja mida oodatakse, on suhe palju kergem.
„Mehed on Marsilt, naised Veenuselt” on olnud abiks nii paljudele inimestele seetõttu, et see aitab olukordi õigesti tõlgendada. Pärast mõne lehekülje lugemist hakkad sa oma sooritatud vigade üle naerma. Pärast südant kergendavat reaktsiooni on kergem lõdvestuda ning sa ei võta enam enese või oma partneri eksimusi nii tõsiselt. Kui me suudame asja kergemalt võtta, on palju lihtsam meenutada ilusaid aegu ja teist iseloomustavaid häid omadusi ning mitte keskenduda negatiivsele. Samuti on hea teada, et sinu küsimus on sarnane teiste omadega. Paljud ütlevad, et näib, nagu ma oleksin neid jälitanud ning pealt kuulanud nende omavahelisi vestlusi.
Minu sagedastel reisidel tulevad nii mehed kui ka naised minu juurde ning ütlevad: „Oo, teie kirjutasite selle raamatu!” „Mehed on Marsilt, naised